Maailma esimesed laserjuhitavad kaasaskantavad õhutõrjeraketid: kuidas Ukraina kasutab Rootsi RBS 70 raketti Vene helikopterite allatulistamiseks
Kaasaskantavad õhutõrjeraketid aitavad Ukrainal õhuohtudega võidelda – tulistades alla lennukeid, helikoptereid, rakette ja droone.

Ukraina väed kasutavad Nõukogude-aegseid Iglasi rakette, USA Stingereid ja teiste liitlaste süsteeme.

RBS 70 (Robotsystem 70) on Rootsis Bofors Defense'i (nüüd Saab Bofors Dynamics) poolt välja töötatud kaasaskantav lühimaa õhutõrjesüsteem. Süsteem töötati välja vastama Rootsi relvajõudude nõuetele, nagu pikk pealtkuulamisulatus läheneval lennul, suur täpsus ja tabamuse tõenäosus, vastupidavus kõigile teadaolevatele tehislikele ja looduslikele takistustele, võime töötada maapinnal asuvate sihtmärkidega, juhtimiskontroll otsevaates ja võime töötada öösel. Alguses oli süsteem kavandatud paigaldamiseks ratastel ja roomikutel olevatele šassiidele.

Valiti variant juhtida raketti laserkanali abil. RBS-70 on maailma esimene kaasaskantav õhutõrjesüsteem sellise juhtimissüsteemiga.

„Erinevalt sarnastest süsteemidest, mis kasutavad infrapuna-GNSS-i, juhib Rootsi RBS 70 raketti sihtmärgini laserkiire abil. See võimaldab rünnata vaenlase lennukeid või teisi sihtmärke isegi siis, kui need lendavad vastassuunas ja manööverdavad jõuliselt. Ja laserkiire juhtimine muudab RBS 70 vaenlasele nähtamatuks ja vastupidavaks kuumalõksudele või elektroonilisele sõjapidamisele,“ kirjeldab Defense Express süsteemi.

Baasversioon RBS 70 Mk 0, mille tootmist alustati 1970. aastatel, suudab sihtmärke tulistada kuni 5 km kauguselt ja kuni 3 km kõrguselt. 1990. aastate alguses hakati tootma RBS 70 Mk 2 versiooni, mille ulatus oli kuni 7 km ja tapmiskõrgus kuni 4 km, mis ületab juba näiteks Nõukogude Liidu Arrow-10 süsteemi omadusi. Praegu on kasutusel toote viies põlvkond, RBS-70 NG. See toodi turule 2011. aastal. Viienda põlvkonna kaasaskantav õhutõrjesüsteem suudab automaatselt jälgida õhus olevaid objekte, mis tagab suurema tabamuse tõenäosuse ja vähem aega operaatori väljaõppeks simulaatorkompleksidel. Tüüpiline simulaatorit kasutava operaatori väljaõpe kestab 15–20 tundi, mis on jaotatud 10–13 päeva peale.

Kompleks on teenistuses kahekümnes riigis. Nende hulgas on Austraalia, Argentina, Tšehhi Vabariik, Soome, Iraan, Läti, Leedu, Saksamaa, Norra, Pakistan ja teised.

Kuidas RBS70 töötab?

Kuidas RBS70 töötab?

„Kontseptuaalselt jääb see süsteem nišši kaasaskantavate õhutõrjeraketisüsteemide, näiteks Igla või Stinger ja sõidukitele paigaldatud suurte õhutõrjesüsteemide vahel,“ selgitab Militarnyi portaal.

Süsteemi saab juhtida kaugjuhtimise teel, täites õhukaitseülesandeid statsionaarselt.

RBS-70-t juhivad kolm sõdurit: operaator, laadija ja komandör. Kanderakett on varustatud optilise sihiku ja termokaameraga. Õhutõrjeraketi kaal transpordi- ja stardikonteineris on 24 kg. Süsteemi käivitusaeg on 45 sekundit ja uuesti laadimine toimub vähem kui 5 sekundiga.

Süsteem on relvastatud Rb 70 Mk.1, Mk.2 ja Bolide rakettidega. Süsteemi efektiivsus sõltub raketi valikust. Startimisel paisatakse Rb-70 rakett konteinerist välja kiirusega 50 m/s. Seejärel aktiveeritakse tahkekütusel töötav raketimootor, mis töötab 6 sekundit, kiirendades raketti ülihelikiirusele. Operaatori ülesanne on hoida sihtmärki stabiliseeritud sihiku vaateväljas. Juhtimisseadme kiiratav laserkiir moodustab koridori, mille kaudu rakett liigub. Juhtimissüsteemi väike võimsus ja kiirguse puudumine enne raketi laskmist raskendavad RBS-70 efektiivset tuvastamist. Raketi maksimaalne kiirus ulatub 2000 km/h-ni.

On teada, et RBS-70-t saab kasutada ka kergelt soomustatud maapealsete sihtmärkide vastu, kuna raketi lõhkepeal on lisaks killustatusele ka plahvatuslik toime.

RBS-70 omadused

Efektiivne ulatus - üle 9 km;

Löögikõrgus - 0-5 km;

Süsteemi kaal - 87 kg;

Paigaldusaeg - 45 sekundit;

Ümberlaadimisaeg - kuni 5 sekundit;

Boliidiraketi pikkus - 132 cm;

Boliidiraketi kaal - 15 kg;

Boliidiraketi kiirus - kuni 2450 km/h.

RBS 70 töötab tavaliselt osana integreeritud süsteemist Rootsi Giraffe 75 radarikompleksidega, mis tarniti Ukrainale 2023. aastal. Need lühimaa impulss-Doppleri radarid – Rootsi armees tuntud ka kui PS-90 Giraffe – suudavad tuvastada õhust sihtmärke kuni 75 km kaugusel ja kuni 10 km kõrgusel. Radar suudab automaatselt tuvastada kuni 15 sihtmärki ja samaaegselt jälgida kuni 20.

Kui sihtmärgid on tuvastatud, saadetakse teave radari lahingujuhtimispuldile ja seejärel kaabli kaudu ühendatud kanderakettidele.

Radarisüsteem töötab igasugustes ilmastikutingimustes. Sihtmärgi jälgimise ajal abistab see operaatorit, reguleerides automaatselt sihtimise täpsust helisignaalide abil.

PS-90 Giraffe on kahemõõtmeline radar, mis tuvastab õhusõidukeid kauguse ja suuna järgi. See suudab tuvastada nii lennukeid, kui ka helikoptereid.

„Süsteem on paigaldatud nelikveoliste kolmeteljeliste Tgb-40 veoautode šassiile, kuid seda saab paigaldada ka roomikveokitele nagu Bv-206 või teistele sõidukitele. Radar on paigutatud 13-meetrisele mastile ja selle kogupaigaldusaeg on veidi üle 5 minuti. Radari meeskond koosneb viiest inimesest, kes saavad käsitsi jälgida kuni kolme sihtmärki. Radar suudab anda sihtimisandmeid kuni üheksale laskeüksusele. Selle reageerimisaeg on 4–5 sekundit,“ seisab Militarnyi portaalis.

RBS-70 Ukrainas

RBS-70 Ukrainas

Asjaolu, et Ukraina taotleb Rootsilt RBS 70 süsteeme, sai teatavaks 2022. aasta suvel, kui välisminister Dmõtro Kuleba seda Stockholmis toimunud briifingul ütles. Pärast seda avaldust ei räägitud avalikult RBS 70 üleandmisest sõjaväe vajadusteks. Ja 2023. aasta märtsis oli Rootsi süsteeme näha Ukraina relvajõudude äsjaloodud 88. eraldi mehhaniseeritud brigaadi sõduri fotol.

Sama aasta juulis sai teatavaks, et 47. eraldi mehhaniseeritud brigaad „Magura“ oli saanud Rootsi RBS 70-d. Foto avaldas brigaadi pressiteenistus.

Pärast seda demonstreerisid Magura sõdurid korduvalt kaasaskantava õhutõrjesüsteemi efektiivse kasutamise näiteid. Nii tulistati 2023. aasta lõpus alla Vene SuperSam droon. Teine muljetavaldav näide oli Vene Ka-52 helikopteri allatulistamine Zaporižžja oblastis.

СU-25

„Tuleb märkida, et raketi reaktiivmootor pole nähtav ega jäta jälgi, mis on operaatorite ohutuse seisukohalt väga oluline. Tavaliselt on stardikohal näha suitsujälg, mis näitab selgelt raketi asukohta,“ kommenteeris Defense Express videot.

Uue RBS 70 õhutõrjesüsteemide partii väljakuulutamine toimus 2025. aasta veebruaris. Tol ajal olid need süsteemid osa Rootsi 113 miljoni dollari suurusest abipaketist.

marten
Kinnitatud konto

Ka pimedus liigub valguse kiirusega

Sinu reaktsioon?


Sulle võib ka meeldida

Kommentaarid

https://www.ajajoon.com/assets/images/user-avatar-s.jpg

0 kommentaari

Kirjuta esimene kommentaar!