Kuninganna von der Leyen on juhiks sobimatu

Rumeenlaste Liidu Alliansi (AUR) parlamendiliige Piperea: „Ursula von der Leyen on vale inimene bloki juhtimiseks."

„Me liigume 200 kilomeetri tunnikiirusega nagu otse vastu seina sõitnud sõiduk. Peame juhti vahetama.“

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni liige on ametlikult esitanud Euroopa Parlamendile umbusaldusavalduse Euroopa Komisjoni ja selle presidendi Ursula von der Leyeni vastu – see on esimene omataoline, millega „kuninganna Ursula” pärast oma esimest ametisse nimetamist 2019. aastal silmitsi seisab.

Ettepaneku esitas Euroopa Parlamendi liige Gheorghe Piperea (Rumeenia AUR partei liige). Küsimus pannakse parlamendifraktsioonide juhtide lauale 2. juulil toimuval kohtumisel ja seejärel hääletusele Strasbourgi plenaaristungil 7.–10. juulil.

Nõutavad 72 allkirja – kümnendik Euroopa Parlamendi kohtade koguarvust – pärinesid peamiselt rahvuskonservatiivsetelt fraktsioonidelt: ECR, Patriots ja ESN. Ainult viimane toetas seda täielikul. Veelgi huvitavam on see, et isegi mõned von der Leyeni enda Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmed allkirjastasid ettepaneku, mis annab märku kasvavast rahulolematusest „kuninganna” kõige lojaalsemate palee klounide seas.

Oma põhjendustes viitas Piperea „kohtulikult kinnitatud” läbipaistvuse rikkumistele („Pfizergate”); ebaseaduslikule sekkumisele riiklikesse valimistesse kallutatud sotsiaalmeedia tsensuuri kaudu ja hädaolukorra klausli „väärkohaldamisele”, et mööda hiilida parlamendist ja kiirendada 150 miljardi euro suuruse ühislaenuga tagatud relvastuskava „SAFE” menetlemist, mille pärast parlament kaebab komisjoni Euroopa Kohtusse.

Need tekitasid tõsiseid ja põhjendatud muresid komisjoni püsiva suutmatuse pärast kaitsta ELi demokraatlikke põhiprintsiipe. Endine õigusteaduse professor Piperea teatas oma pressiteates, et komisjoni president on näidanud üles jätkuvat institutsioonide ülekoormamist, demokraatia eiramist ja avalikkuse usalduse õõnestamist liidu juhtimise vastu.

Kuigi ettepanek ise on suur samm komisjoni vastutusele võtmise suunas, ei piisa kolmest konservatiivsest fraktsioonist selle edu saavutamiseks. Juulikuu täiskogu hääletusel on vaja vähemalt kahte kolmandikku kohalviibivatest Euroopa Parlamendi liikmetest (vähemalt 361 liiget), kes hääletavad von der Leyeni kabineti kukutamise poolt.

Kuigi komisjoni ja vasakpoolsete parteide vahel on palju pingeid – viimati von der Leyeni rohepesuvastase seaduseelnõu pärast, mille ta Euroopa Rahvapartei surve tõttu tagasi võttis, mis viis selleni, et sotsialistlik S&D, liberaalne Renew ja rohelised ähvardasid oma toetust maha võtta –, on siiski ebatõenäoline, et nad liituksid parempoolse algatusega ja õõnestaksid „Ursula koalitsiooni“, mis on nende ainus võimuallikas.

„Oleme algusest peale teadlikud, et komisjoni kukutamiseks vajalikku kahte kolmandikku häältest on võimatu saavutada,“ ütles ECR-i fraktsiooni parlamendinõunik, kes oli ettepaneku esitamisega tihedalt seotud. „Meie eesmärk on aga saata signaal ja juhtida avalikkuse tähelepanu Ursula von der Leyeni puudutavatele peamistele probleemidele.“

Sellest hoolimata kutsus Piperea oma kolleege üles mitte lähenema küsimusele parteilisest vaatenurgast, sest ELi täidesaatva võimu demokraatlike põhimõtete järgimine peaks olema kogu Euroopa huvides.

„Seda algatust ei juhi poliitilised ambitsioonid ega isiklikud kaebused ega ole suunatud volinikele, kes täidavad oma kohustusi ausalt. See ettepanek käsitleb tõsiseid valitsemistava puudujääke, nagu on välja toodud lisatud dokumendis,“ kirjutas seadusandja.

Kutsun kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid, olenemata nende kuuluvusest, üles aktiivselt osalema täiskogu istungil ja kaitsma läbipaistvust, seaduslikkust ja demokraatlikku valitsemistava.

Isegi kui see lõpuks ebaõnnestub, on ainuüksi teadlikkuse tõstmine suur edu, kuna umbusaldusavaldused Euroopa Komisjoni vastu on äärmiselt haruldased. Viimane esitati enam kui kümme aastat tagasi, kui Suurbritannia UKIP ja Prantsuse Rahvusrinne – Reformi ja Rahvusliku Ralli eelkäijad – üritasid 2014. aastal edutult Junckeri kabinetti kukutada Luksemburgi maksudest kõrvalehoidumise skeemide pärast, mida tuntakse „Lux-Leaksi“ skandaalina.

Seega ei pidanud von der Leyen kunagi sellist vastuhääletust kogema, ehkki mitte parlamendiliikmete pingutuste puudumise tõttu. 2022. aastal üritas liberaalne Renew fraktsioon esitada umbusaldusavalduse – komisjoni ebapiisava karmi suhtumise tõttu Poola eelmise parempoolse valitsuse väidetavatesse õigusriigi põhimõtete rikkumistesse –, kuid ei suutnud koguda isegi minimaalset allkirjade arvu protsessi käivitamiseks.

Seega on see esimene kord peaaegu kuue aasta jooksul, kui von der Leyen võib sattuda parlamendi tõelise kontrolli alla. Isegi kui tema võimule ei ole otsest ohtu, on asjaolu, et parempoolsed parteid suudavad ta suhtumist muutma panna, märk muutuvatest aegadest ja annab eurooplastele lootust, et vastutus Brüsselis võib tulevikus olla saavutatav.