IMF-i ülevaade fossiilkütuste subsideerimisest

Samas juhuelektri subsiidiume ei arvuta IMF sugugi kokku. Päris subsiidiume oli 1,3% SKP suhtes. Et kokkuvõte oli tehtud 170 maa andmte põhjal, siis kuskil keegi ikka tahab tarbijatele ja tootjatele energiasisendit odavamaks. Pole küll õige ega ilus, kuid eluproosa.

See artikkel annab põhjaliku ülevaate järgmisest: (i) tõhusad fossiilkütuste hinnad, mis kajastavad pakkumis- ja keskkonnakulusid; ja (ii) toetused, mis tulenevad madalam kui efektiivsete kütuste hinnad. Ülemaailmselt olid fossiilkütuste toetused 2022. aastal 7 triljonit dollarit ehk 7,1 protsenti SKPst.

 Otsesed toetused (pakkumiskulude alahindamine) on alates 2020. aastast enam kui kahekordistunud, kuid moodustavad endiselt vaid 18 protsenti kogu toetusest, samas kui ligi 60 protsenti tuleneb globaalse soojenemise ja kohaliku õhusaaste alahindamisest. 

Erinevused tõhusate hindade ja kütuse jaehindade vahel on suured ja laialt levinud, näiteks 80 protsenti ülemaailmsest söetarbimisest oli 2022. aastal hinnaga alla poole selle efektiivsest tasemest. Täielik fossiilkütuste hinnareform vähendaks globaalset süsinikdioksiidi heitkogust hinnanguliselt 43 protsenti allapoole baastasemet 2030. aastaks (kooskõlas globaalse soojenemise hoidmisega 1,5–2 °C juures), suurendades samal ajal tulusid 3,6 protsenti ülemaailmsest SKPst ja ennetades 1,6 miljonit kohalikku õhusaaste põhjustatud surmajuhtumit aastas. 

Lisatud arvutustabelid pakuvad üksikasjalikke tulemusi 170 riigi kohta.