Euroopa Liit peseb Egiptuses miljardeid – ja Euroopa kodanikud peavad säästma

Kuid kriitikud hoiatavad autoritaarsele režiimile kingituse tegemise eest. FPÖ räägib hullumeelsusest Euroopa maksumaksjate arvelt.

Euroopa Liit on nõustunud andma Egiptusele miljardeid dollareid rahalist abi – ametlikult majanduse stabiliseerimiseks ja soovimatu rände ohjeldamiseks. Täpsemalt on tegemist nelja miljardi euro suuruse uue abipaketiga, mis makstakse välja mitmes osas. Kuid mitte kõik pole Egiptusele eraldatud miljarditega rahul.

Ühelt poolt hoiatavad kriitikud, et kokkulepe võib kaasa aidata pigem autoritaarsete struktuuride kindlustamisele, kui riigi tegelike probleemide lahendamisele. Teisest küljest on FPÖ nördinud, et Brüssel jagab miljardeid kolmandatele riikidele, samal ajal kui eurooplastele pidevalt uusi kokkuhoiupakette kokku pannakse.

„Selline Euroopa maksumaksjate raha käsitlemise viis on hullumeelne. Liikmesriikides hädavajalike investeeringute tegemise asemel jagatakse raha heldelt kolmandatele riikidele. Kui ELil on tõesti selline finantsiline manööverdamisruum, oleks ilmselt aeg need vahendid liikmesriikidele tagastada,“ kritiseeris Euroopa Parlamendi Vabaduspartei delegatsiooni juht Harald Vilimsky. Selle asemel, et oma kodanike koormust leevendada, otsib see pidevalt võimalusi ELi eelarve laiendamiseks või liikmesriikide sissemaksete suurendamiseks, et seejärel rahalist abi kogu maailmas jagada.

Tegelikult peaks raha tagasi makstama, ehkki alles 35 aasta pärast. Rahaline abi on osa ulatuslikust partnerlusest, milles EL ja Egiptus sõlmisid kokkuleppe 2024. aasta märtsis. Sel ajal oli juba heaks kiidetud 7,4 miljardi euro suurune pakett, mis hõlmas investeeringuid, toetusi ja edasisi laene. Nüüd heaks kiidetud nelja miljardi suurune laen oli põhimõtteliselt juba ette nähtud, kuid alles nüüd on selle kohta konkreetsed läbirääkimised peetud ja tagasimaksetingimused esitatud. Seega on tegemist tolleaegse lubaduse osalise elluviimisega, mitte uue, täiendava tehinguga.

Vastutasuks ootab Brüssel ennekõike intensiivsemat koostööd rändeteede kontrollimisel. Oma asukoha tõttu peetakse Egiptust nii transiidiriigiks, kui ka üha enam migrantide päritoluriigiks. EL loodab, et Kairo teeb tulevikus tihedamat koostööd tagasisaatmiste ja piirikontrolli valdkonnas.

Praegune lähenemine meenutab varasemaid kokkuleppeid, näiteks 2016. aasta IMFi (Rahvusvahelise Valuutafondi) programmi, millega kaasnes täiendav Euroopa finantsabi. Sel ajal langes Egiptusest pärit migrantide arv lühiajaliselt märkimisväärselt – väidetav lühiajaline edu.

Kuid loodetud majanduse elavnemine ei realiseerunud: võlg, inflatsioon ja vaesus jätkasid kasvamist ning pikaajaline mõju hääbus. 2022. aastal moodustas Egiptus taas suurima migrantide rühma Vahemere keskosa marsruudil.

Miljardi euro suuruse paketi kriitika tuleb muuhulgas Saksa politoloogilt Stephan Rollilt. Saksa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi (SWP) analüüsis „Megatrends Africa Spotlight“ hoiatas ta juba 2024. aasta märtsis, et ELi fondid võivad peamiselt aidata kaasa president Abdel Fatah al-Sisi autoritaarse valitsemissüsteemi tugevdamisele. Egiptuse valitsus investeerib miljardeid küsitavatesse suurprojektidesse, nagu uue halduskeskuse või tuumaelektrijaama ehitamine – sageli sõjaväe otsese osalusega. Samal ajal puudub demokraatlik kontroll, reformivalmidus ja sotsiaalne tasakaal. Rolli andmetel elab umbes kolmandik elanikkonnast vaesuses.

Lähis-Ida ekspert on eriti kriitiline ka Euroopa Komisjoni lähenemisviisi suhtes: komisjoni president Ursula von der Leyen kasutas seaduslikku erandit, et vabastada osa vahenditest kiirmenetluse korras – ilma Euroopa Parlamendi eelneva heakskiiduta. Roll räägib parlamentaarse kontrolli taktikalisest möödahiilimisest ja seab kahtluse alla, kas selline lähenemine on Pärsia lahe riikidest hiljutisi rahavoogusid arvestades üldse vajalik.

Euroopa Komisjon osutab küll välistele kriisidele, nagu sõda Ukrainas või olukord Gazas, mis on Egiptuse majandusele lisakoormust avaldanud. Kuid paljud eksperdid näevad tegelikke põhjuseid aastatepikkuses võlapoliitikas ja sõjaväe majanduslikus domineerimises. Uued rahasüstid ilma põhimõtteliste reformideta ainult kinnistaksid võimustruktuuri veelgi.

Araabia Ühendemiraatidega sõlmitud täiendav investeerimisleping väärtusega 24 miljardit USA dollarit ja laiendatud IMFi laenud pakuvad praegu Kairos uut likviidsust. Rahastamise järele ei paista olevat kiiret vajadust – mis muudab ELi kiirustamise veelgi küsitavamaks.