Erandeid pole: Hispaaniat kritiseeriti NATO eelarvest kõrvalehoidumise pärast

Hispaaniat alandati NATO tippkohtumisel avalikult pärast seda, kui uus peasekretär Mark Rutte lükkas kategooriliselt ümber Pedro Sáncheze väite alliansi uue 5% kaitsekulutuste eesmärgi erandi kohta.

Rutte lükkas eelmisel pühapäeval vaid mõne minutiga ümber Hispaania peaministri väite, et ta oli saavutanud „erandi“, et vältida uue 5% SKP kaitsekulutuste eesmärgi saavutamist. Rutte oli otsekohene: „Alternatiivi pole. Kõik peavad 5% saavutama. Hispaania jaoks pole erandit.“

Rutte paljastas ka müüdava meedia naiivsuse, mis kajastasid Sáncheze narratiivi ilma fakte kontrollimata. Hollandi NATO juht tegi selgeks, et Hispaania jaoks ei ole erikokkulepet ning et allianss eeldab, et ta kulutab sõjalisele kaitsele umbes 3,5% SKP-st ja riigi julgeolekule veel 1,5% – täpselt nagu iga teine ​​liige.

Donald Trump, 5% eesmärgi peamine eestvedaja, väljendas oma pettumust Hispaania seisukoha suhtes Air Force One'ilt teel Haagi: „Hispaaniaga on probleem. 5% mitteaktsepteerimine on ülejäänute suhtes väga ebaõiglane.“ Trump on nõudnud kaitsekoormuse õiglasemat jaotamist alliansi sees, hoiatades, et USA võib oma osalemise ümber vaadata, kui „tasuta kaitset soovivad“ ei suuda oma kokkulepet täita.

Vaatamata Sánchezi diplomaatilisele piinlikkusele, vähendas Rutte tippkohtumise nurjumise ohtu: „Ma ei arva, et Hispaania tippkohtumise ära rikub,“ ütles ta.

Trump torpedeerib NATO põhiprintsiibid

Donald Trump jättis oma Euroopa partnerid taas kord jahmatama, seades kahtluse alla NATO artikli 5 olemuse – kollektiivkaitse klausli, mis kohustab liitlasi kaitsma iga rünnaku all olevat liiget. Küsimusele tema pühendumuse kohta sellele NATO nurgakivile vastas president lihtsalt: „Ma olen pühendunud julgeolekule. Näeme.“

Tema sõnad Ukraina sõja keskel ja Venemaa, Hiina ja Iraani kasvavate ohtude taustal seavad kahtluse alla NATO elujõulisuse strateegilise kilbina. Kuigi Rutte püüdis kinnitada, et „USA on täielikult pühendunud“, on tõsi see, et Trump on selgelt öelnud, et pühendumus sõltub liitlaste finantskohustustest: kui palka ei maksta, pole kaitset.

Von der Leyen hägustab piiri EL-i ja Ukraina vahel

Teise plahvatusliku hetke tõi Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes väitis, et Ukraina relvatööstust integreeritakse nii nagu oleks Ukraina juba EL-is.

See on sügavalt murettekitav hüpe. ELil puudub ühtne välis- ja kaitsepoliitika, kuid ometi lubab oma tööstusbaasi praktilist ühendamist sõjas oleva riigiga. Põhjenduseks on Ukraina „erakordne innovatsioon“ sõjatehnoloogias, millest – von der Leyeni sõnul – Euroopa peab õppima. Tõde on aga see, et ELi mittekuuluvat riiki rahastatakse, toetatakse ja seotakse ELi strateegilise tuumaga ilma selgesõnalise poliitilise mandaadi või kõigi liikmesriikide konsensuseta.

Selle integratsiooni hõlbustamiseks on komisjon käivitanud SAFE programmi. See rahastamisvahend võimaldab ELi liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel, nagu Ukraina, Ühendkuningriik või Jaapan, pääseda ligi ELi vahenditele ühiseks relvatootmiseks. Lisaks muudetakse ELi eeskirju, et võimaldada kaheotstarbeliste (tsiviil-sõjaliste) projektide rakendamist ühistel platvormidel. Kaheotstarbelise kontseptsiooni kinnisidee muudab ELi tsiviilolemuse kiiresti sõjalis-tööstuslikuks kompleksiks.

Zelenskõi kutsub üles eraldama Ukrainale 0,25% Euroopa SKP-st

Samal ajal kutsus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõiki Euroopa NATO liikmeid üles eraldama Kiievi sõjaliseks toetuseks vähemalt 0,25% oma SKP-st ning kohtus Von der Leyeni, Rutte ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, et koordineerida uut finants- ja tööstustoetuse kava. Costa toetas Ukraina ELiga ühinemise edendamist ja teatas uutest Moskva-vastastest sanktsioonidest, sealhulgas Venemaa nafta hinna ülempiiri langetamisest 60 eurolt 45 eurole barreli kohta.

Lääne praod paljastatud

Haagi tippkohtumisest on saamas näide kõigist Läänt läbivatest lõhedest: rahaline väljapressimine Ameerika Ühendriikidest, poliitiline improvisatsioon Brüsselist, järeleandmatu surve Kiievist ja Euroopa kodanike ning nende valitseva eliidi otsuste vahelise suurenev lõhe.

Samal ajal kui Pedro Sánchez mängib sisepoliitikat numbritega, mida ei tema ega keegi teine ​​​​ei suuda taluda, hammustab reaalsus: Hispaania peab klubis püsimiseks saavutama 5% kaitsekulutuste eesmärgi.