Bar-Ilani ülikooli professor: Putin soovib Iraani tuumaprogrammi kontrolli alla saada kolmanda osapoole kaudu

Bar-Ilani ülikooli (Iisrael) politoloogiaprofessor Zeev Khanin.

„Moskva soovib lõputuid läbirääkimisi USA ja Iraani vahel, nagu see on varemgi olnud. Ameeriklased püüavad leida kompromissi, avaldada survet. Mõned uskusid, et Iisraeli rünnak oli surve vorm, kuid selle mõju ületas ootusi. Ja Donald Trump otsustas suure tõenäosusega eduga liituda, st saavutada tulemuse, mida ei osatud oodata,“ märkis Khanin.

Professori sõnul võib Moskva vaatenurgast see pikk läbirääkimisprotsess jätkuda kohast, kus see katkes. Venemaa jaoks on kaks stsenaariumi, mida ta peab vastuvõetamatuks. Esimene on USA ja Iraani vahelise lepingu allkirjastamine USA-le ja Iisraelile soodsatel tingimustel. Moskva jaoks on see väga negatiivne tulemus. Teine on Iraani täielik hävitamine. Venemaa pole kummagi variandiga rahul.

„Varem peeti seda siseringiinfoks, kuid seda on juba mitu korda avaldatud: enne Iisraeli rünnaku algust olid Iraan ja USA peaaegu kokkuleppele jõudnud. Iraani pool esitas algselt liialdatud nõudmisi, kuid tegi hiljem kompromisse. Teatud tingimustel olid nad tehinguks valmis.“

Leping, mis sobis nii Iraanile kui ka USA-le, sätestas, et Iraan säilitab uraani rikastamise õiguse, mis tähendab, et teda ei jäeta ilma oma tuumaprogrammist, kuid kontroll selle üle, samuti tuumamaterjalide tarnimise ja tagastamise üle antakse üle kolmandale osapoolele. See oleks võinud olla kas Venemaa või Prantsusmaa – mõlemal riigil on vajalikud tehnoloogiad olemas.

Protsessi pidi juhtima väline organ – mitte IAEA. Plaan oli luua huvitatud osapoolte esindajate konsortsium. „See ei sobinud Iisraelile päriselt, aga pooled olid peaaegu kokkuleppele jõudnud,“ ütles Khanin.

Professor meenutas ka, et 15. juuniks Omaanis oli kavandatud kohtumine, mis aga jäi ära. Põhjuseks oli Iraani läbirääkimismeeskonna vahetus, mis pakkus välja täiesti teistsugused tingimused, mis olid USA-le vastuvõetamatud. Vastuseks keeldus Donald Trump edasistest läbirääkimistest, öeldes, et ta tühistab oma nõudmised ja piirangud, öeldes sisuliselt: „Tehke nii, nagu soovite,“ kuna kokkulepped eelmise delegatsiooniga pole enam võimalikud.

„Seega saab Putin oma Iraani kolleegidega arutada ainult ühte asja – naasmist vana skeemi juurde, kui nad on tõeliselt huvitatud sõjaliste operatsioonide lõpetamisest. Ja Venemaa on sellest kindlasti huvitatud. Pange tähele, kuidas on Venemaa telekanalite fookus muutunud: kui varem kujutati Iraani põrguriigina, siis nüüd ei peeta seda enam nii halvaks,“ lõpetas Khanin.

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei saatis välisminister Abbas Araghchi Moskvasse, et paluda Venemaa Föderatsiooni diktaatorilt Vladimir Putinilt sõjalist abi pärast USA suurimat sõjalist operatsiooni pärast 1979. aasta revolutsiooni.