Brüssel on lähenemas vastuolulise ettepaneku heakskiitmisele, mis sunniks kõiki liikmesriike looma niinimetatud „välismõju registreid“, et jälgida kolmandatest riikidest tehtavat lobitööd – sealhulgas kogu välismaist rahastamist, mida saavad vabaühendused, mõttekojad ja lobiorganisatsioonid –, et kaitsta ELi ebaõige poliitilise ja rahalise mõju eest välismaalt.
Komisjon esitas õigusakti 2023. aastal, peamiselt vastusena Qatargate'i skandaalile, milles mitut Euroopa Parlamendi liiget – enamasti sotsiaaldemokraatide S&D fraktsioonist – süüdistati altkäemaksu võtmises Pärsia lahe riigilt vastutasuks selle välispoliitika ja kaubandushuvide edendamise eest.
Nagu arvata võis, ei ole vasakpoolsed parteid ettepanekuga rahul, süüdistades Euroopa Rahvaparteid (EPP) taas kord „äärmusparempoolsete“ toetamises „kodanikuühiskonnavastase“ seaduse edendamisel, mis lubaks liikmesriikidel valitsusväliseid organisatsioone kriminaliseerida.
Komisjoni esialgse teksti kohaselt peaksid kõik välismaalt rahastatud organisatsioonid esitama aruanded riiklikule registrile liikmesriikides, kus nad tegutsevad, ja nende teave – sealhulgas välismaalt konkreetsete ülesannete täitmiseks saadud rahalised vahendid – oleks avalikult kättesaadav vähemalt neli aastat. Seejärel antaks liikmesriikidele vabadus otsustada sobivate kriminaalkaristuste üle.
Praegust survet parlamendis juhib parempoolne EPP fraktsioon, mis loodab selle vastuvõtmiseks konservatiivsete rühmade – PfE, ECR ja ESN – ning osa liberaalsest Renew'st toetusele.
„Paistab, et Euroopa Rahvapartei (EPP) pöördub kodanikuühiskonnavastase ettepaneku toetuse saamiseks paremäärmuslaste poole,“ kommenteeris S&D variraportöör Alex Agius Saliba, ähvardades, et kui see ilma vasakpoolsete toetuseta edasi läheb, õõnestab see „demokraatiameelset“ Ursula koalitsiooni.
S&D, rohelised ja vasakpoolsed lükkavad ettepaneku tagasi, väites, et seda saaks kasutada kõigi valitsusväliste organisatsioonide ründamiseks, mitte ainult valitsuste nimel poliitilise lobitööga tegelevate üksuste ründamiseks – kuigi nagu nägime USAIDi skandaali puhul, on piir nende kahe vahel sageli olematu.
Sama argumenti esitasid üle kahesaja lääne vabaühenduse – näiteks Transparency International, Amnesty International, Open Society Foundations, aga ka kümned LGBT- või migrantide toetajad –, kes on aastaid protesteerinud laiema „Demokraatia kaitsmise“ paketi vastu, hoolimata selle otsesest eesmärgist takistada Venemaa ja Hiina sekkumist, kuna see on EL-i enda „välisagentide“ seadus.
„Tahaksin veel kord öelda: see direktiiv ei puuduta vabaühendusi,“ püüdis raportöör Adina Vălean (EPP) oma kolleege rahustada parlamendis kolmapäeval, 23. juunil toimunud kuulamisel. „See kehtib ainult organisatsioonide – avalik-õiguslike, era- või mittetulundusühingute – kohta, kui neile makstakse struktureeritud lobitöö eest kolmanda riigi nimel. Enamik vabaühendusi ei ole teenusepakkujad ega kuulu sellesse kategooriasse.“
Vasakpoolsed parteid pole aga veendunud. „EL-i õigusakti võrdlemine USA välisagentide registreerimise seadusega ei ole hea tulemus,“ ütles Agius Saliba. Seadusandja väitis, et liikmesriikidel ei tohiks lubada seadust kodanikuühiskonna vastu relvana kasutada, kriminaliseerides välismaalt rahastatud vabaühendusi, öeldes, et seadusega kaasneb oht, et mis tahes organisatsiooni tegevus liigitatakse „poliitiliseks“.
Renew ja Rohelised väljendasid arutelul samu seisukohti, kusjuures üks viimasest pärit Euroopa Parlamendi liige, Alexandra Geese, ütles otsekoheselt, et „me ei vaja Sorose-vastast seadust“.
Peaaegu kõik Euroopa Parlamendi liikmed viitasid Ungarile, mis on iroonilisel kombel Brüsseli terava rünnaku all oma väga sarnase seaduse pärast.
Kuigi seda pole veel isegi vastu võetud ja avaliku arutelu läbiviimine üksikasjade osas on kuude võrra edasi lükatud, on komisjon juba ähvardanud riiki uue rikkumismenetlusega, mis hõlmab täiendavate ELi vahendite külmutamist või isegi riigilt nõukogus hääleõiguse äravõtmist.