Ei ole olemas ühtki tehnilist ega institutsionaalset meedet, mis suudaks e-valimised muuta sama usaldusväärseks ja kontrollitavaks kui pabersedelil toimuvad valimised.
Salajasus välistab kontrollitavuse
Valimiste salajasus on põhiseaduslik nõue. Igaüks peab saama hääletada viisil, mis ei võimalda kellelgi teisel, sh riigil, teada tema valikut. Samal ajal peab valimistulemus olema kontrollitav ja läbipaistev. Need kaks tingimust välistavad teineteist täielikult elektroonilises keskkonnas. Kui hääl on salajane, siis pole võimalik hiljem tõendada, et see ka arvestati õigesti. Kui see on tõendatav, siis pole see enam salajane.
Tarkvara ei saa kunagi olla veatu ega usaldusväärne
Ühegi tarkvarapuhul ei saa tõestada, et see on vaba turvaaukudest või tagaustest. Seda ei suuda maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted isegi miljardiliste eelarvete juures. Nende süsteemides leitakse kriitilisi vigu iga nädal. Eesti e-valimiste tarkvara ei ole erand. Pole mingit põhjust arvata, et meie süsteem oleks riskivaba.
Inimfaktor on vältimatu risk
Kõik süsteemid vajavad inimesi, kes neid arendavad, haldavad ja kontrollivad. Piisab ühest inimesest süsteemi sees, kes on ebaaus, mõjutatav või lihtsalt hooletu. Seda riski ei saa mitte kunagi nullini viia. Ja kuna valimiste ausus ei tohi põhineda usaldusel isikute vastu, on see risk lubamatu.
E-valimisi ei saa jälgida ega auditeerida
Valimisi peab saama jälgida ja kontrollida ka tavakodanik, mitte ainult krüptograafiaekspert. E-valimiste puhul puudub võimalus sõltumatul vaatlejal kontrollida, kas hääletus, häälte kogumine ja lugemine toimusid korrektselt. Vaatlus piirdub formaalsete etendustega, mitte sisulise kontrolliga. Häälte salajasuse tõttu ei saa keegi kunagi veenduda, et süsteem ei ole manipuleeritud.
Isegi kõige paremad “lahendused” ei lahenda tuumprobleemi
Ka kõige arenenumad krüptograafilised süsteemid ei suuda lahendada loogilist vastuolu: kuidas kontrollida, ilma et rikuks salajasust. “Enda kontrollitava e-hääletuse” kontseptsioon on tehniline illusioon. Tavainimene ei saa seda iial mõista ega iseseisvalt kontrollida. Kui süsteemi usaldus põhineb usul ekspertide võimekusse, ei ole tegemist demokraatlike valimistega.
E-valimised tuleb lõpetada
Eesti peab loobuma e-valimistest, kui ta soovib säilitada oma valimiste usaldusväärsust, läbipaistvust ja legitiimsust. Ükski e-valimiste reform ei saa kõrvaldada nende süsteemsete nõrkuste tuuma, sest see on paratamatu: salajane hääl ei saa olla kontrollitav ja kontrollitav hääl ei saa olla salajane.
Iga valimistsükkel, mis eeldab, et rahvas peab lihtsalt “uskuma süsteemi”, on samm eemale demokraatiast. Tõeline usaldus tuleb läbipaistvusest, mitte usaldamisest.