Meie ümber on sündinud midagi, mis vajab valjuhäälset tähelepanu.
Meie valitsus Reformierakond ja sotsid on müünud meile suuri visioone ja "Euroopa tulevikku", lubades, et Rail Baltic viib meid kiirelt ja mugavalt Euroopasse.
Raha kulus. Miljonid. Mõned said selle arvelt väga rikkaks. Meile, rahvale, aga jäid tühjad pihud.
Läti ütleb: nemad ei hakka seda ehitama.
Ja Eesti? Me ei suuda läbi rääkida isegi oma kõige lähema naabriga nii elementaarseid ja elulisi küsimusi.
Meil on tõesti “huvitav” riik ja valitsus. Meid juhivad inimesed, kes räägivad Euroopa väärtustest ja tulevikutrendidest, aga ei suuda isegi Balti riikide vahel usalduslikku suhtlust hoida.
Kuhu me niimoodi jõuame? Me teame, et ei kuhugi.
Miks me laseme koalitsioonierakondadel jätkata nagu midagi poleks juhtunud? 0 häält tuleb neile sügisestel valimstel anda.
Selle kõige eest ei kanna vastutust mitte keegi. Ei ametnik, ei minister, ei peaminister.
Vastutus on hajunud. Ja kui rahvas küsib, öeldakse: “Meie ei teadnud.” Aga nemad pididki teadma. See oli nende töö. Kui töö on teinud lollid, tuleb nad töölt eemaldada. Kui lurjused - siis lisaks ka vangi panna.
Kui tänaste poliitikute plaanid ei tööta, tuleb Plaan B. Poliitikud ja nomenklatuur tuleb võimult valimistega eemaldada ja rahvas peab võimule tulema. Või ütleme, nagu orjad kunagi, et jah, paha lugu ja laseme kõrvad lonti? Nagu viimased 30 aastat teinud oleme.
𝐑𝐚𝐢𝐥 𝐁𝐚𝐥𝐭𝐢𝐜𝐮𝐬𝐭 𝐨𝐧 𝐬𝐚𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐓𝐚𝐥𝐥𝐢𝐧𝐧-𝐇𝐚̈𝐚̈𝐝𝐞𝐦𝐞𝐞𝐬𝐭𝐞 liin
Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees kinnitas tänasel korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, et enne 2035 aastat ei tule Lätis mingit raudteed.
Meie valitsus soovib tellida Rail Balticu jaoks 60–75 miljoni euro väärtuses uusi ronge omamata kindlust, et leiame puuduoleva raha ja Läti ehitab oma osa valmis.
Elron ja AS Rail Baltic Estonia tunnistasid istungil, et nende rongidega hakatakse sõitma vaid Eestis ning pole kindlust, et nad hakkavad sõitma Eesti piirist kaugemale.
Põhimõtteliselt oleme ehitamas mitme miljardi eest raudteed, tellime 70 miljoni eest ronge, et sõita Tallinnast Läti piirini. Lisaks iga aasta hakkab kuluma 50 miljonit eurot selle kõige ülevalpidamiseks.
Kuna meil on jätkuvalt teadmata, kust tuleb puuduolev raha Eesti lõigu ehitamiseks, milleks läheb vaja ca 1,8 miljardit eurot, võib see omakorda tähendada, et rongid jäävad seisma. Selline olukord juhtus juba Tallinn-Tartu rongidega, kus turvangusüsteemide paigaldamine raudteel ei saanud õigeks ajaks valmis ning rongid on jäänud seisma, tekitades maksumaksjale kahju.
Kliimaministeerium ei soovi jätkuvalt näha reaalset olukorda ning neil siiani puudub riskianalüüs ja varuplaan olukorraks, kus Eesti omalt poolt ehitab taristu valmis, kuid naaberriigid jäävad ajagraafikust maha. Kõik riskid jäetakse täna maksumaksja õlule ega ole arvutatud, milline on võimalik kahju.
Samuti pole Kliimaministeerium analüüsinud kaasvastutuse küsimust olukorras, kus üks riikidest ei täida oma kohustusi tähtajaliselt.
Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimees avaldas imestust, miks tellib Eesti rongid juba praegu ja eraldi, mitte ei soovi korraldada ühishanget teiste riikidega. Eraldi hanke korraldamine tähendab ka suuremat riski, et hiljem tuleb kohandada üle piiri sõitvate rongide signalisatsiooni ja elektrifitseerimist.
Lisaks näitab Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimehe hinnangul Eesti kilomeetri ehitushinda liiga madalana, mis ei pruugi vastata reaalsele turuolukorrale. Tekib küsimus, kui keskmine hind Euroopas kiirraudtee ehitamisel on vähemalt 15 miljonit, aga Eestis näidatakse kilomeetri hinnaks 8 miljonit, siis kas see tähendab, et üks hetk lisanduvad veel täiendavad kulud, mida pole veel sisse arvutatud.