Väikese inimese suur küsimus: miks mul kogu aeg halb on?

Kõige levinumad „külmetussümptomid”:

• Ninakinnisus, nohu

• Kurguvalu

• Kuiv või limane köha

• Palavik või kehatemperatuuri kõikumised

• Peavalu, lihasvalu

• Üldine väsimus, energiapuudus

• Tundlikkus valgusele või helidele

Tüüpilised hooajalised (sageli kevadised) allergiad:

• Aevastamine

• Sügelevad, vesised silmad

• Nohu, limaskesta turse

• Hingamisraskused või astmalaadsed sümptomid

• Nahalööbed või dermatiit

• Peavalud, ajutine ajuudu (brain fog)

Need sümptomid esinevad kogu maailmas – mitte ainult parasvöötmes kevadel või sügisel, vaid ka troopilistes, kõrbe- ja mäestikualadel, igas ilmastikus ja igal aastaajal. Meile öeldakse, et „viirus ringleb”, „õietolm lendleb” või „hooajaline muutus mõjutab”.

Aga nüüd vaata seda…

Mis meid tegelikult ühendab? Taevas. Keemiasabad. Nanoosakesed.

Kui jälgida teadlikult taevast, eriti selge ilmaga, on võimalik näha lennukijälgi, mis ei kao. Nad hajuvad, moodustavad hõreda loori ja varjutavad päikest. Need pole enam pelgalt veekondensatsioonist tekkivad „contrail’id” – need on keemiasabad, mida paljud sõltumatud teadlased, vaatlejad ja arstid seostavad atmosfääri manipuleerimisega.

Mida need sabad sisaldavad (analüüside põhjal):

• Alumiiniumoksiid (neurotoksiin)

• Barium (mõjub südame-veresoonkonnale ja lihastele)

• Strontsium

• Titaanosakesed, nanoosakesed

• Polümeerkiud

• Bioaktiivsed ained

Need osakesed langevad maapinnale, satuvad hingamisteedesse, nahale ja veeringesse. Kui sa koged nohu, köha, ärritust või ajuudu pärast selget päeva, mil taevas muutus pilvekördiks – pole sa üksi.

Päikesevalguse taotluslik varjutamine on palju rohkem kui ilmamuutus

Päike on elu allikas, ka meie hormonaalse ja psühholoogilise tervise keskpunkt. Päikesevalgus stimuleerib serotoniini ja D-vitamiini tootmist – eluliselt olulised meeleolu, immuunsuse ja elujõu jaoks.

Päikese varjutamise mõjud:

• Langetatud meeleolu

• Motivatsioonipuudus, vaimne loidus

• Ajutine desorientatsioon

• Ärevus ja hirmutunne

• Agressiivsus või apaatia

• Krooniline väsimus

Kui päike kustub päev-päevalt loori taha, märkab tundlik inimene muutust. Ja maailmas on miljonid tundlikud inimesed.

5G ja närvisüsteem – nähtamatu orkester

5G sidelahendused töötavad väga kõrgsageduslikel lainetel (30–300 GHz), mis mõjutavad rakusiseseid protsesse – eriti närvisüsteemi.

Tüüpilised sümptomid tundlikel inimestel:

• Ärevus ja paanika

• Unetus või katkendlik uni

• Keskendumisraskused

• Tinnitus (kõrvakohin)

• Lihasvärinad või spontaansed tõmblused

• Pidev „võitlus- või põgenemis” seisund

Kui panna kõik kokku – päikesevarjutus, keemiasabade toksiinid ja 5G kiirgus – tekib täielik füsioloogiline ja psühholoogiline surve inimesele. Pole ime, et maailm valutab ja inimesi aetakse järjest rohkem „ravile”.

Ja nüüd – see, millest ei räägita.

Aga miks siis sellest ei räägita? Miks meediad vaikivad? Miks arstid sosistavad ja teadlased kaovad ülikoolide koridoridesse?

Sest need, võimunisa otsas rippuvad dresseeritud vasikad ei tohi – mitte ei taha, vaid ei tohi – sellest rääkida.

Mitte seetõttu, et nad poleks inimesed, vaid seetõttu, et nad on ise loonud süsteemi, mille sees valitseb ühiskond tühistatute jaoks. Ja nad kardavad sinna kukkuda.

Kui keegi tõstab häält, tekib nende silmades paanika. Nad ei küsi enam „mis toimub?”, vaid sisistavad etteheidet:

„Aga kuulge – need pahad, kes neid keemiajutte korraldavad… elavad ju ka ise siin samade pilvede all?”

Jah. Elavadki.

Aga nad ei sekku.

Sest nad kardavad.

Kui keegi tänaval lööb last – nad ei sekku. Kui taevas läheb võrguks ja inimesed kaotavad valguse – nad ei sekku. Kui sagedused väänavad hinge ja närve – nad ei sekku.

Sest nad on õppinud olema pealtvaatajad.

Aga pealtvaataja ei ole süütu.

Ta valib vaikimise, et mitte kaotada oma sooja kohta, oma rolli, oma loomaaiapiletit.

Ta vaatab kõrvale – ja nii sünnibki see, mida nimetatakse „normaalsuseks”