Uus teooria- teadus: Eesti lapsed on paksud sellepärast, et joovad liiga palju piima ja söövad liiga palju liha

"Lisaks võib liigne piimatoodete tarbimine takistada raua imendumist. Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toidulaual jääma ruumi ka teistele toidugruppidele, eriti köögiviljadele, " selgitas Põldsaar.

Nii sätestabki 1. septsembrist kehtima hakkav uus kord piimale ja lihale normid, millest rohkem neid lastele anda ei lubata.

Seda kõike tehakse ajal, mil meie toiduhinnad Eestimaal on Euroopa ühed kallimad ja ka lapsevanematel on raskusi tervisliku toidu ostmisega.

Just oli uudis, et riik suunab täiendavad 200 miljonit eurot riigikaitsesse ja haridusministeerium peab ära andma 30 miljonit eurot oma eelarvest. Koolilõuna makusmus on 1 euro ja see summa ei ole tõsunud 2018. aastast saadik, selle euro sees on kokkade palgad, elekter ja ettevõtja kasum. Mõnel pool maksavad KOV ja lapesvanemad juurde - aga mitte kõikjal.

Kuni 2023. aastani said klaasi tasuta koolipiima ka gümnaaasiumiõpilased. 2023 a võeti gümnaasiumiõpilastelt piim ära, sest suuremate laste jaoks ei jätkunud enam piimaraha. Panen allpool kuva toonasest Maalehe loost.

Ühesõnaga - 2023 räägiti, et raha ei jätku. Nüüd räägitakse, et tervise huvides.

Muide, köögiviljas ei olegi midagi halba ja köögivili on ka praegu koolitoidu osa. Pigem on küsimus selles, kuidas kalapulk liigitub ehtsa kala alla ja on ehtsast lihast parem. Ja küsimus on selles, kuidas saab 1 euroga üldse liiga palju piima ja liha toidus olla. Ja meeldetuletuseks, et rauarikkamad toiduained on loomset päritolu: maks, munad, taine loomaliha ja sealiha. Kui liha osakaalu vähendatakse, siis mis toiduainetest see raud tulema peaks, mille imendumist tervishoiunõuniku arvates klaas piima takistab? Hakatakse maasikaid ja rosinaid ja seemneid pakkuma 1 euro eest, neis on ka rauda? Rukkileivas on ka. Leiba ja vett ja supileem paari kapsaliblega?

Milline imetlusväärne asjade areng.