Uudiskiri Brüsselile: Ukraina räägib vähemuste õigustest, kuid tulemusi ei ole

28. aprillil Raadio Vaba Euroopa (RFE)/Raadio Vabadusele antud intervjuus rõhutas ELi laienemisvolinik Marta Kos Brüsseli retoorikat, et Ungari eksib kuidagi, paludes Kiievil taastada Taga-Karpaatia ungarlaste etnilise kogukonna täielikud õigused.

Rääkides Ukraina ja Moldova ühinemise laiematest küsimustest, märkis ta Ungari blokeerivat Ukraina integratsiooni liitu, vihjates, et „Ukraina on teinud piisavalt“ Taga-Karpaatia ungarlaste olukorra osas. Ta väitis isegi, et räägib „isiklikust kogemusest“, sest ta „hõlbustas Ungari ja Ukraina vahelist dialoogi. Ja punkte oli palju ning Ukraina on valmis neid kõiki täitma. Kuid sellest ei piisa Ungari jaoks.“

Noh, Kosil pole õigus selles mõttes, et Kiiev on vähemalt kaks aastat väitnud, et on valmis taastama Taga-Karpaatia ungarlaste kogukonna (keda RFE pidevalt kirjeldab kui „ungari keelt kõnelevat kogukonda“) õigused.

Kuid seni pole mingeid samme järgnenud ja seetõttu nõuab Budapest, et ukrainlased täidaksid oma lubadusi enne, kui Ungari valitsus annab nõusoleku nende liitumiseks.

See pole esimene kord, kui Kos on kuulutanud, et Ukraina „on teinud piisavalt“. Hiljuti ütles Ungari valitseva Fideszi partei (Patrioodid) Euroopa Parlamendi liige Viktória Ferenc avalduses, et Euroopa Parlamendi välis- ja eelarvekomisjonide esindajad vahetasid Kosiga arvamusi nn Ukraina instrumendi üle, mis toetab Ukraina taastumis-, ülesehitus- ja moderniseerimispüüdlusi. Ferenc, kes ise on pärit Taga-Karpaatiast, pidas üllatavaks, et Euroopa Komisjoni volinik oli varem Ukrainat kiitnud ainuüksi valmisoleku eest kaaluda Ungari taotlusi umbes 150 000 Taga-Karpaatia ungarlaste kogukonna õiguste kohta. Nagu ta märkis, ei ole vähemuste õigusi tegelikult taastatud.

2024. aasta jaanuaris jagas Ungari Ukrainaga 11-punktilise nimekirja, mis sisaldab meetmeid, mida Budapest ootab Kiievist vastutasuks Ungari toetuse eest Ukraina ELi liikmelisusele.

Nõutud meetmete hulka kuuluvad ungari keele kasutamise tagamine kogu haridusprotsessis, võimalus saada õpilastele ungari keelset tõlget välisest sõltumatust hindamisest ja riiklikust mitme aine testist ning „riikliku kogukonna üldkeskharidusasutuse” staatuse kehtestamine. Need punktid ei tulnud ootamatult: Kiiev on süstemaatiliselt õõnestanud ungari keelset haridust, sealhulgas eraõppeasutustes (peamiselt kiriku hallatavates), tegutsedes alates üha suurema hulga ainete õpetamise kehtestamisest ukraina keeles kuni ungari sümbolite kuvamise keelustamise ja etniliste ungarlaste koolidirektorite ametist tagandamiseni.

Budapest on samuti taotlenud ungarlaste esindatuse tagamist Ukraina parlamendis. (Praegu on Ungari parlamendis etniline sakslane ja etniline ukrainlane pressiesindaja.)

Dokumendi osas on konsultatsioonid käimas, kuid vähese tulemusega.

Hiljuti pidas Ungari välisministeeriumi riigisekretär Levente Magyar Budapestis läbirääkimisi Euroopa integratsiooni asepeaministri Olha Stefanishynaga. Kohtumisele järgnenud ühisel pressikonverentsil ütles Magyar, et kahepoolsetes küsimustes on tunda „uus dünaamika ja vaim“, mis tema sõnul tooks kaasa „vastuvõetava lahenduse“ Taga-Karpaatia ungari vähemuse õiguste osas.

Olha Stefanishyna, kes juhib ka Ukraina justiitsministeeriumi, rõhutas, et Ukraina võtab kõiki kohustusi, mis viivad riigi Euro-Atlandi integratsiooni poole, tõsiselt. „See hõlmab vähemuste õiguste kaitsmist ja heade naabrussuhete säilitamist,“ lisas ta, kiites Budapesti ajutise kaitse pakkumise eest sõja eest põgenejatele. Ta tunnistas, et mitmed haridus- ja vähemusküsimused on veel lahendamata, kuid ütles, et „on jõutud punkti, kus on koostatud plaan kõigi Ungari poole poolt välja toodud 11 punkti käsitlemiseks“.

RFE intervjuus ütles Kos ka, et on „kahetsusväärne“, et Budapest „mängib poliitikat“ Ukraina liikmelisusega. Näiteks tõi ta Ungaris algatatud konsultatiivse referendumi Ukraina ELi liikmelisuse üle. Riigisekretär Magyar arutles selle teema üle ühisel pressikonverentsil oma Ukraina kolleegiga. Magyar ütles, et „valitsus määrab oma mandaadi ja meetmed selle põhjal, kas Ungari elanikkond toetab käimasoleva konsultatsiooni käigus Ukraina ühinemist Euroopa Liiduga. Ungari välispoliitiline lähenemine Ukrainale on mitmetahuline ja seda ei saa lihtsustada jaa- või ei-vastuseks,“ rõhutas ta. Ta lisas:

Ungari vähemuse staatuse soodsad muutused Taga-Karpaatias ei muuda tõsiasja, et EL ja Ungari võtaksid 2030. aastaks kavandatud ühinemisprotsessiga majandusliku koorma, mis on praegu vastuvõetamatu, kuna see kirjutaks liidu sisesuhted põhjalikult ümber.

Teised liikmesriigid on sellest tõenäoliselt hästi teadlikud, kuid nii neile kui ka Brüsselile on endiselt mugav Ungarit süüdlaseks pidada, kuna see näib üha enam olevat Ukraina ühinemise määramata ajaks edasilükkamine.