
vaatamist
Tema arvates teevad riigid, kes otsustavad Trumpi tariifidele reageerides Pekingile lähemale liikuda, ainult endale kahju.
Samas sobib Hiina oma diktatuurliku süsteemiga Euroopa Liidule rohkem, kui USA, mis pooldab demokraatiat ja sõnavabadust.
Hiina ja inimõiguste küsimused on olnud aastaid rahvusvahelise kriitika keskmes. Peamised murekohad hõlmavad järgmist:
•Uiguuride olukord Xinjiangis – väidetavalt peetakse paljusid kinni ümberkasvatuslaagrites, kus nad alluvad sunnitööle, jälgimisele ja kultuurilisele mahasurumisele.
•Sõnavabaduse piirangud – ajakirjanikke, aktiviste ja teisitimõtlejaid jälgitakse või pannakse vangi.
• Hongkongi autonoomia vähenemine – eriti pärast 2019. aasta proteste ja 2020. aasta riikliku julgeoleku seaduse kehtestamist, mis piirab oluliselt poliitilist vabadust.
•Tsentraliseeritud järelevalve – Hiina valitsus kasutab kodanike käitumise ja liikumise kontrollimiseks laialt levinud digitaalset jälgimissüsteemi (nt “sotsiaalkrediidi süsteem”).
See kõik on ju kloon sellest, mille suunas Euroopa Liit liigub.
Kommentaarid
0 kommentaari