USA kukkus aprillis Eesti kaubanduspartnerite nimekirjas tahapoole

Aprillis aeglustus Eesti ekspordikasv märgatavalt – koos reekspordiga suurenes see aastases võrdluses 3%, Eesti päritolu kaupade eksport aga 2%. Kuna ekspordihinnad tõusid üle 3%, siis esialgsetel andmetel Eesti päritolu kaupade ekspordimaht aprillis vähenes. Samas on kaupade eksport kasvanud jooksevhindades sel aastal keskmiselt 8% ja aprillis oli see 16% suurem, kui eelmise aasta lõpus.

Eesti päritolu ekspordikasvu pidurdas aprillis kõige enam mineraalsete õlide väljaveo langus, mis vähenes aastases võrdluses 58%. Kusjuures põhiosa sellest tuli Singapuri suunalt. Kuigi mineraalsete õlide ekspordihind on viimastel kuudel kiiresti kukkunud, vähenes selle kauba ekspordimaht ka hinnamuutust arvestamata. Samas on mineraalsete õlide eksport olnudki üsna volatiilne.

Ekspordikasvu toetasid enim aga puittoodete, kokkupandavate ehitiste ja piima väljavedu. Riikide järgi suurenes eksport enim Norrasse ja vähenes enim Singapuri. Eksport vähenes ka Soome ja Rootsi. Kui Singapuri ekspordi langust mõjutasid enim juba mainitud mineraalsed õlid, siis Norra suunas vedasid eksporti elektriseadmed ja kokkupandavad ehitised.

Eesti tööstusettevõtete lähikuude ootused eksporditellimuste kohta halvenesid aprillis, kuid need olid veel oluliselt optimistikumad eelmise aasta keskmisest. Tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus äritegevust piirab, on küll 2023. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipust vähenenud, kuid see on ikka veel suurem pikaajalisest keskmisest. Vaatamata sellele, et kaupade ekspordimaht on 2023. aasta keskpaika jäänud põhjast selgelt ülespoole liikunud ja sel aastal on eksport kasvanud, on tööstusettevõtted jätkuvalt väga kriitilised oma konkurentsivõime suhtes välisturgudel.

Eesti päritolu kaupade eksport USA-sse kasvas küll aastases võrdluses, kuid tegi seda võrreldes eelmise aastaga aeglasemalt. Eelmise aasta oktoobris saavutas oma tipu mobiilsideseadmete (peamiselt 5G seadmete) eksport USA-sse, misjärel see kiiresti vähenema hakkas. Kui tookord moodustasid mobiilsideseadmed USA suunalisest ekspordist 58%, siis käeoleva aasta aprillis vaid 7%. Nii eksporditigi aprillis Eestist mobiilsideseadmeid USA-sse eelmise aasta oktoobriga võrreldes 41 miljoni euro ehk 93% võrra vähem.

Kui eelmisel aastal oli USA veidi enam kui viie protsendiga Eestile suuruselt kuues kaubanduspartner, siis tänavu aprilliks kukkus see ligi nelja protsendiga üheksandale kohale. Tuleks aga arvestada, et juba 11. aprillil vabastas USA ajutiselt kommunikatsiooniseadmed kuu alguses kehtestatud „vastastikustest“ tollimaksudest.

USA-sse suunatud kaupade ekspordi osatähtsus Eesti SKP-st ei ole suur – eelmisel aastal ulatus see vaid 1,5%-ni ja USA turule avatud kogu kodumaise tarneahela osakaal jäi alla 4% meil loodud kogulisandväärtusest. Tollitariifide mõju Eestile sõltub sellest, kui laiapõhjaliseks USA need muudab ja kuidas Euroopa Liit vastab. Eesti on Euroopa ühisturu tarneahelatega tihedalt seotud – seega, kui meie kaubandus- ja äripartnerid löögi saavad, mõjutab see ka Eestit.

USA dollari nõrgenemine euro suhtes muudab küll dollaris denomineeritud kaubad ja teenused meie jaoks odavamaks, kuid see halvendab euros ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet. Samas puudutab see Eestis üksikuid sektoreid. Kui vaadata kõiki piiriüleseid makseid Eestist ja Eestisse, on euro osakaal ligi 97% ja dollari osakaal alla 2% (kaupade ekspordi juures suurem). Samuti tuleks arvestada, et dollar on euro suhtes nõrgenenud vaid veidi alla 10 aasta keskmise, kuid 20 aasta keskmisest on see siiani eurost tugevam.

Vaatamata kaubanduspoliitilistele pingetele on euroala majandus, kuhu eksporditakse Eestist üle poole kaupadest, hästi vastu pidanud. Alates eelmise aasta teisest poolest on see isegi tasapisi paranenud. Samas on ei ole kasv tugev ja see jääb alla pikaajalisele keskmisele. Samuti on selle taga mitmed ühekordsed mõjud ning on ka risk, et kõrgemad tollimaksud võivad hakata euroala majanduskasvu tugevamalt pidurdama aasta teisel poolel. Samas peaksid euroala majanduskasvu üha enam toetama odavamad energiahinnad, lõdvem rahapoliitika koos madalamate intressimääradega ning järgmisel aastal suurem eelarvepoliitiline stiimul.