Trump oletas, miks Putin ei suutnud Kiievit "viie tunniga" vallutada. Ukraina esitab fakte

USA presidendi Donald Trumpi sõnul ei suutnud Venemaa valitseja Vladimir Putin 2022. aasta veebruaris Kiievit vallutada, kuna maastiku iseloom takistas Venemaa armeel seda tegemast.

Katari pealinnast Dohast edastatud intervjuus Vabariiklikule Parteile lähedasele ajakirjanikule Bret Baierile selgitas Trump, et Putini Kiievi vallutamise ebaõnnestumise põhjuseks oli „muda“, kuhu Vene tankid kinni jäid.

„Ma arvan, et Putin on sellest kõigest tüdinud. Ta ei näe hea välja, aga tahab hea välja näha. Ärge unustage, et see pidi lõppema nädal pärast sõja algust. Ja kui ta poleks oma armee tankidega mudasse kinni jäänud, oleks ta umbes viie tunni pärast Kiievis olnud,“ rõhutas Trump.

Trump oletas, et Vene tankid olid „muda“ poolt blokeeritud ja seetõttu ei saanud nad Kiievisse sõita.

Trumpi mainitud „muda“ tekitati kunstlikult Ukraina pealinnast läänes voolava Irpini jõe orus. See ei olnud aga kohe efektiivne ja mängis rolli vaid koos Ukraina sõdurite ja ohvitseride, vabatahtlike, partisanide kangelaslikkuse ja eneseohverdusega ning Venemaa juhtkonna tehtud strateegiliste valearvestustega. Otsustavaks teguriks sai aga Ukraina rahva tohutu tugevus ja patriotism.

24. veebruaril 2022 ei lubanud Ukraina väed Vene Il-76 sõjaväe transpordilennukitel, mis vedasid peamisi löögijõude, maanduda Kiievi ümbruse lennujaamades – Hostomelis ja Vasõlkivis. Kuigi Vene helikopterirünnak vallutas esialgu Hostomeli lennujaama, sidusid ukrainlased nad seal lahingutega kinni, kahjustasid lennurada ja võtsid selle suurtükitule all enda kontrolli alla. See võimaldas Ukraina peastaabil aega võita ja pealinna ümber täieulatusliku kaitse rajada.

Vasõlkivis ei saanud venelased isegi oma helikoptereid maanduda, nad lasid alla ainult langevarjureid, kes kohe maapinnal hävitati.

Kui Vene maaväe kolonnid jõudsid Kiievi äärelinna, oodati neid juba.

25. veebruaril põletasid ja hävitasid Ukraina väed täielikult Krasnojarski OMONi Uurali sõidukite kolonni, mis oli teel Kiievisse okupatsioonirežiimi kehtestamisele. Hiljem samal päeval käskis Ukraina peastaap Kozarovitšis tammi õhkida, mis tekitas Trumpi mainitud "muda". Samal ajal hävitasid nad kõik Irpini jõe kohal olevad autorongid kuni Bilohorodka külani Bojarka lähedal.

„Muda“ mõjutas küll Vene soomusmasinaid, kuid see oleks olnud ebaoluline, kui Ukraina väed poleks asunud kaitsma Kiievit Moštšuni, Horenka ja Mostõštše lähedal asuvates metsades ning hävitanud vastaskaldalt „mudasse“ kinni jäänud Vene vägesid.

Lisaks veetsid venelased kuu aega Irpini-Bucha-Hostomeli linnastu pärast võideldes, kuid ei suutnud seda täielikult vallutada. Irpinis vastu pannud Ukraina territoriaalkaitse võitlejad keeldusid taganemast, isegi kui neile Kiievist anti selleks käsk.

Venitatud Vene kolonnidest said Ukraina erivägede ja partisanide jaoks kerged sihtmärgid, eriti kütuse ja laskemoona pärast.

Putinil pole enam kui kolm aastat hiljem õnnestunud vallutada selliseid linnu nagu Tšernigiv, Sumõ ja Harkiv. Tal õnnestus need 2022. aasta kevadel ümber piirata, kuid vallutada ei õnnestunud (Kiiev oli samal ajal osaliselt ümber piiratud).

Mitte ükski suurem Ukraina linn ei alistunud ühe päevaga. Mariupoli kangelaslik lahing kestis 86 päeva, mis lükkas oluliselt edasi Venemaa püüdlusi vallutada Kiievit ja teisi Ukraina piirkondi, võimaldades Ukraina vägedel mobiliseeruda ja luua pidev sõjalise abi voog lääneriikidest.