Suuruuring: Covidi vaktsiinid muudavad inimese geneetikat ja vallandavad surmavad vähid

Uuringu viisid läbi 19 Saksamaa juhtivat teadlast ja see avaldati mainekas ajakirjas Molecular Systems Biology.

Teadlaste meeskond leidis, et Covid mRNA "vaktsiinid" põhjustavad pikaajalisi muutusi geneetilistes struktuurides, mis võivad esile kutsuda põletikulise reaktsiooni.

Uuringu kohaselt on need geneetilised muutused põhjustanud agressiivsete vähkkasvajate, autoimmuunhaiguste ja surmajuhtumite ülemaailmse tõusu Covidi vastu vaktsineeritute seas.

Uurijad ütlesid, et nende leiud kajastavad teateid "vaktsineerimisjärgsete põletikuliste haiguste" kohta inimestel, kes said mRNA süsti.

Uuring näitab, et mRNA "vaktsiinid" võivad muuta inimese kromosoome viisil, mis on seotud leukeemia ja ajukasvajatega, ütles ajakirjanik Alex Berenson.

See juhtub siis, kui mRNA süstid "treenivad" immuunrakke, et säilitada põletikueelset immuunvastust.

Pommuudisele vastates ütles McCullough Foundationi epidemioloog Nicolas Hulscher, MPH:

"See uuring kinnitab juba eelnevaid uuringuid, mis kirjeldavad mRNA süstide tugevat immuunsüsteemi düsreguleerivat toimet."

Hulscher ütles, et uuring tekitab "tõsist muret pikaajalise immuunsüsteemi homöostaasi ja krooniliste põletikuliste haiguste, autoimmuunsete tagajärgede ja isegi onkogeensete protsesside pärast."

Kahjuks hoiatavad mõned eksperdid, et uuringu tulemused pole üllatavad.

Immunoloogi ja biokeemiku Ph.D. Jessica Rose'i sõnul kinnitab uuring seda, mis on juba teada mRNA "vaktsiinide" ohtude kohta.

"Korduv süstimine toob kaasa hulga immunoloogilisi modifikatsioone," ütles Rose.

"See ei ole uus teave. Me teame, et sellised muutused võivad toimuda. Minu jaoks pole üllatav, et nad selle leidsid."

"Kui süsteemne haare ulatub piisavalt kaugele, näiteks tüvirakkudeni, võib korduv süstimine nendes rakkudes potentsiaalselt esile kutsuda epigeneetilisi muutusi, eriti kuna teadaolevalt arendavad vereloome tüvirakud kaasasündinud immuunmälu vastuseks teatud stiimulitele, nagu infektsioonid või muud vaktsiinid."

Epigeneetika viitab sellele, kuidas inimese käitumine ja keskkond võivad põhjustada muutusi, mis mõjutavad geenide tööd.

Berensoni sõnul on Covidi mRNA süstide põhjustatud muutused epigeneetilised.

"Need esinevad DNA tuuma ümber ja aktiveerivad geene viisil, mis võib soodustada kasvaja kasvu, " märgib Berenson.

Vahepeal rõhutas Rose süstide põhjustatud kahju pikaajaliste tagajärgedega.

"Riskiks on siin muidugi pikaajaline ja ülemäärane põletik, mis võib teatud kontekstides kaasa aidata koekahjustustele või kroonilistele põletikulistele seisunditele, mida me näeme ravimiohutuse järelevalve andmetes," ütles Rose.

Oma uuringu jaoks uurisid teadlased makrofaagide kromosoomide muutusi inimestel, kes olid saanud Covid mRNA vaktsiine.

Makrofaagid on immuunrakud, mis ringlevad veres.

Uuring näitas, et vaktsiinid muutsid histoone – nende kromosoomide põhikomponenti.

Berensoni sõnul on histoonidel võtmeroll geneetilise materjali töötlemisel.

"Kui histoonid on laiemalt eraldatud, töötlevad rakud DNA-d aktiivsemalt või transkribeerivad seda, mis võib põhjustada kasvaja kasvu, " selgitab ta.

Teadlased tuvastasid muutuse, mida nimetatakse "histooni 3 lüsiini 27 atsetüülimiseks" (H3K27ac).

Samuti täheldasid nad "SARS-CoV-2 mRNA vaktsineerimise püsivat epigeneetilist mälu monotsüütidest pärinevates makrofaagides".

Berensoni sõnul on seda muutust "teadaolevalt leitud mitmes erinevas vähitüübis ja see on äratanud üha suuremat teaduslikku tähelepanu."

Uuring näitas, et H3K27ac muutused toimusid mitmes kromosomaalses piirkonnas.

Leiti, et need muutused püsivad mitu kuud ja isegi aastaid pärast vaktsineerimist.

Teadlaste sõnul viitab see sellele, et sarnased muutused toimuvad monotsüütides.

Monotsüüdid on teatud tüüpi valged verelibled, mis toodavad makrofaage.

Leiud peegeldavad teiste hiljutiste eelretsenseeritud uuringute tulemusi, milles on uuritud H3K27ac muutusi.

Veebruaris avaldatud uuringus leiti, et H3K27ac on "kasvav potentsiaal vähiravi sihtmärgina".

Teises eelmisel aastal tehtud uuringus leiti, et H3K27ac muutused olid seotud vähktõvega nagu leukeemia ja glioomid või ajukasvajad.

Viimase Saksa uuringuga kaasnes avaldatud arutelu väliste arvustajatega.

Arutelu käigus ütlesid teadlased, et nende tuvastatud muutused esinevad tõenäoliselt ka luuüdi rakkudes.

Leukeemia võib pärineda luuüdi rakkudest.

Berenson arvas, et see võib põhjustada leukeemia diagnooside tõusu riikides, kus mRNA vaktsineerimise määr on kõrge, näiteks Jaapanis.

"Leukeemia on sisuliselt tüvirakkude vähk ja Jaapani teadlased on leidnud statistiliselt olulise leukeemia suurenemise Jaapanis aastatel 2022 ja 2023," kirjutas Berenson.

"Jaapan tugines Covidi vastu peaaegu eranditult mRNA-süstidele ja peaaegu iga täiskasvanu sai nii esialgse kaks süsti, kui ka kolmanda süsti."

Jaapan oli üks esimesi riike, kes kiitis heaks isevõimenduva Covid mRNA vaktsiini.

Isevõimenduvad süstid, tuntud ka kui "replikonvaktsiinid", toodavad kehasse sattudes rohkem mRNA-d.

Berenson ütles, et teadlased vältisid ebaselgetel põhjustel seost mRNA vaktsiinide ja luuüdi muutuste vahel avaldatud dokumendis.

Rose ütles, et uuringu tulemused tugevdavad teadlaste üleskutseid peatada või keelata mRNA "vaktsiinid".

Teadete kohaselt on juhtivate teadlaste ja õigusekspertide rühm esitanud USA Toidu- ja Ravimiametile (FDA) avalduse, nõudes Covidi mRNA süstide peatamist või tühistamist.

Petitsioonis viidatakse tõenditele, et tooted on heakskiitmata geeniteraapiad ja DNA plasmiididega saastunud.

Mitmed hiljutised uuringud on samuti seadnud kahtluse alla mRNA süstide ohutuse.

2023. aasta uuring tuvastas Pfizeri ja Moderna Covidi süstides vähki põhjustava sünteetilise DNA taseme, mis ületas 18–70 korda normi piire.

2024. aasta detsembris läbi viidud eelretsenseeritud uuring, mida juhendasid FDA teadlased, kinnitas samuti, et mRNA süstid põhjustavad vähki.

Teadlased tuvastasid Pfizeri ja Moderna vaktsiinides sünteetilise DNA saastumise taseme, mis oli 6–470 korda suurem kui lubatud piirid.