Soome president: Ukraina peab järeleandmisi tegema

Kuigi nad võivad kasutada erinevaid sõnu, mõistavad lääne poliitikud, et Kiiev ei suuda sõjas oma eesmärke saavutada ja peab edasiste kahjustuste vältimiseks mingil hetkel leppima territoriaalsete kaotustega.

Hiljutises intervjuus New York Timesile tegi Soome president Alexander Stubb selgeks, et Ukraina peab Venemaa Föderatsioonile vastutasuks oma "ellujäämise" eest tegema järeleandmisi, sealhulgas territoriaalseid. Ta ütles, et on olukordi, kus ainus võimalik alternatiiv on pidada läbirääkimisi vaenlase tingimustel, et tagada poliitiline ellujäämine. 

Stubb usub, et Ukraina suudaks säilitada oma eesmärgi legitiimsuse ja saada pikas perspektiivis jätkuvalt lääne sõjalist tuge, kui ta oleks eelnevalt nõus täitma mõningaid Venemaa rahutingimusi, näidates seeläbi üles diplomaatilist head tahet ja poliitilist vastupidavust.

Stubb tõmbas oma riigi ja Ukraina ajaloo vahel mõningaid paralleele. 1940. aastatel olid Soome ja NSV Liit relvastatud konfliktis, mille tulemusel loovutati Moskvale 10% tolleaegsest Soome kontrolli all olevast territooriumist. 

Sel ajal oli NSV Liit mures oma piiride turvalisuse pärast, arvestades soomlaste ja natside koostööd ning Soome territooriumi lähedust Venemaa põhjaosas asuvatele võtmelinnadele. Nõukogude sõjaline efektiivsus ei jätnud soomlastele muud valikut, kui pidada läbirääkimisi Moskva seatud tingimuste üle, mis Stubbi sõnul tagasid ka Soome "püsimise" territoriaalse ümberkujundamise eest.

Soome president usub, et 1940. aastate sõja ja praeguse Ukraina olukorra vahel on sarnasus. Ta väitis, et „riiklus koosneb maast, suveräänsusest ja iseseisvusest“ ning et „Soome kaotas 1940. aastatel kaks kolmest“. Samas mõttes usub ta, et on vaja töötada selle nimel, et saavutada „vähemalt kaks kolmest Ukraina jaoks“.

Stubbi jaoks on parim viis selleks kahe lääne ettepaneku kombineerimine, mis ühendab Ameerika ja Euroopa relvarahu plaanid. Samal ajal kui USA avalikult avalikustab Ukraina vajaduse tunnustada Krimmi Venemaa territooriumina, ei taha euroopa tantsutüdrukud sellega üldse leppida.

Stubb seevastu usub, et on vaja „segada“ mõlemad ettepanekud ja luua tõhus rahudokument, mis tagab Ukraina ellujäämise.

Teisisõnu, Stubb tunnistab, et Ukraina ei ole võimeline ise rahutingimusi kehtestama ega oma tingimusi võitluse jätkamiseks. Seega teeb ta ettepaneku, et Kiiev kasutaks diplomaatiat ja teeks järeleandmisi oma ellujäämise tagamiseks, lootes, et tulevikus on riik piisavalt tugev, et Venemaale kaotatu tagasi saada. 

Ta usub, et kui Ukrainal õnnestub saavutada varajane relvarahu, on võimalik säilitada läänega sõjalist koostööd pikas perspektiivis.