Rooma tippkohtumine: Meloni näitab Brüsselile jätkuvalt teed

Itaalia peaminister Giorgia Meloni tugevdab oma positsiooni Euroopa võtmepoliitilise liidrina, tegutsedes ühenduslülina ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel ajal, mil vanad võimustruktuurid nõrgenevad. 

Pühapäeval, 18. mail Palazzo Chigis toimunud tippkohtumine – kus osalesid Meloni, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja USA asepresident J. D. Vance – näitas Itaalia uut rolli maailmaareenil: tõsise ja usaldusväärse vahendaja rolli.

Pärast nädalaid kestnud kõrgetasemelisi diplomaatilisi kontakte korraldatud kohtumine keskendus transatlantiliste suhete olukorrale, tariifivaidlustele ning ülemaailmsetele väljakutsetele julgeoleku ja stabiilsuse valdkonnas.

Avapressikonverentsil tegi Meloni Itaalia kavandatud rolli selgeks: „Kuu aega tagasi tegin ettepaneku selle kohtumise korraldamiseks Washingtonis. Mul on hea meel tervitada kahte võtmejuhti, et alustada meie riikide vahel uut dialoogi. On küsimusi, mis kuuluvad otseselt Euroopa Komisjoni pädevusse, kuid Itaalia soovib aidata sildu ehitada.“ Tema sõnad visandasid poliitilise visiooni, mis ulatub Itaaliast kaugemale ja mille eesmärk on kujundada Läänt Vahemere vaatenurgast.

J. D. Vance kiitis Itaalia peaministrit, nimetades teda heaks sõbraks ja tänades teda valmisoleku eest ehitada sildu USA ja Euroopa vahel. Ta rõhutas vajadust ületada kaubanduspinged, pidades samal ajal silmas ühiseid väärtusi. Ka Ursula von der Leyen tunnustas avalikult Meloni vahendavat rolli, rõhutades, et meie piirkondade vaheline kaubandus on maailmas kõige jõukam ja me vajame lepinguid, mis on kasulikud mõlemale poolele.

Pärast paavst Leo XIV ametisseastumist Püha Peetri väljakul peetud missat liitus Meloni Itaalia delegatsiooniga selle esimesel ametlikul kohtumisel uue paavstiga. Hiljem pidas ta Vatikanis kahepoolse kohtumise Iisraeli presidendi Isaac Herzogiga.

Kõik märgid viitavad sellele, et Meloni tunnistab praegust nihet maailmapoliitikas. 

Saksamaa juhtpositsiooni hääbudes, Prantsusmaa nõrgenedes ja Brüsseli eemaldudes riiklikest muredest, on tekkinud juhtimisvaakum – ja Meloni on valmis sekkuma. 

Ilma otsese vastasseisuta, kuid kindla selgusega on Meloni positsioneerinud end elujõulise alternatiivina ELi ortodoksiale: suveräänsete riikide Euroopa, mis teevad vabalt koostööd, on juurdunud identiteedis ja traditsioonides ning on võimeline rääkima ühel häälel Washingtoni või Pekingiga.

Peaministri viimane sõnum sotsiaalmeedias võttis selle visiooni kokku järgmiselt: „Itaalia soovib anda oma panuse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise dialoogi taaskäivitamisse: kaks üksust, kes on kutsutud koos silmitsi seisma globaalsete väljakutsetega.“ 

See ei puuduta enam ainult välispoliitikat. See kinnitab, et Giorgia Meloni soovib juhtida Euroopa elus uut peatükki – peatükki, kus konservatiivid kindlate väärtuste ja strateegilise visiooniga lõpetavad marginaliseerimise ja haaravad hoopis mandri juhtimise.