Riigikogu toetab Euroopa Liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise tõhustamist

Komisjoni esimees Peeter Tali märkis, et Eestis on ebaseaduslikult saabunud isikute tagasisaatmise määr väga kõrge, kuid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides tagasisaatmisega sama hästi ei ole ja see võib paratamatult ka meid mõjutada. „See on väga hea algatus, sest kui Euroopa tagasisaatmise süsteem saab tugevamaks, on see kasulik Euroopa ühtsusele ja meie elulaadi hoidmisele,“ ütles Tali.

„Autoritaarsed režiimid kasutavad ebaseaduslikku rännet hübriidsõjas. Usutavasti saadab Euroopa otsustavus ja senisest tõhusam ebaseaduslike migrantide tagasisaatmine selge sõnumi ning toimib heidutusena, aidates nende hulka vähendada. Kui Euroopa reeglid peavad, siis saavad ka ebaseaduslikud sisserändajad aru, et õnne katsuda ja siia ebaseaduslikult kippuda ei ole mõtet.“

Istungil jäi kõlama, et algatus näeb ette, et kui üks riik on teinud illegaali suhtes tagasisaatmise otsuse, siis on märge näha ka teistes liikmesriikides ja pole vaja uut menetlust alustada, vaid ebaseaduslikult saabunu saab välja saata juba tehtud otsuse alusel. Kui inimene pole otsusega rahul, saab ta kohtus selle üle vaielda asudes ise kolmandas riigis.

Ühise tagasisaatmissüsteemi eesmärk on kiirendada ebaseaduslikult ELis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumist. Eesti toetab süsteemi tõhustamist, sealhulgas koostöökohustuse kehtestamist tagasisaadetavatele, pikemaid kinnipidamis- ja sissesõidukeelutähtaegu ning põgenemisohu aluste laiendamist.

Mullu väljastati Euroopa Liidus 441 772 tagasisaatmisotsust, täitmisele suudeti neist pöörata üksnes 126 787. Igal aastal jääb liikmesriikidesse erinevatel põhjustel enam kui 70 protsenti ebaseaduslikult viibimiselt avastatud kolmandate riikide kodanikest. Eesti tagasisaatmise määr on väga kõrge, eelmisel aastal täideti 92 protsenti tagasisaatmisotsustest.

Komisjoni istungil tutvustasid valitsuse esitatud seisukohti määruse ettepanekule Siseministeeriumi piirivalve ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi, sama nõunik Ele Russak ning Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna nõunik Katarina Budrik. Komisjon otsustas seisukohad kooskõlas põhiseaduskomisjoni arvamusega konsensuslikult kinnitada.