Riigikogu käsitles numbrikaameratega seotud probleeme

Riigikogu liikmete Martin Helme, Varro Vooglaiu, Rene Koka, Anti Poolametsa, Evelin Poolametsa, Mart Helme ja Rain Epleri esitatud arupärimisele numbrituvastusega kaamerate võrgustiku ja sellega seonduva andmebaasi kohta (nr 756) vastas peaminister Kristen Michal.

Arupärijad soovisid teada, kelle otsusega ja kelle korraldusel selline süsteem sai rajatud. Küsiti ka selle kohta, kas on veel mingisuguseid massiivseid info kogumise süsteeme kodanike kohta.

Peaminister selgitas, et 13. novembril 2009. aastal kehtestati siseministri määrusega politsei andmekogu pidamise põhimäärus ehk andmekogu infosüsteem POLIS, milles esmakordselt reguleeriti kaameratega seonduvat. Määrus kehtestati politsei- ja piirivalve seaduse alusel. Määruse eelnõu koostas 2009. aastal Siseministeerium. Kõnealust määrust on erinevad siseministrid aja jooksul täiendanud 17 korda. See määrus on leitav Riigi Teataja andmebaasist ja kõigile kättesaadav.

„Tõsi on ka see, et arusaam andmete kaitsest on ajas muutunud. Toona oli küllap ühiskonna suur soov turvalisuse järgi, et peatada erinevaid autovargaid, muid vargaid,“ nentis Michal. Ta selgitas, et infosüsteemi POLIS andmekogu pidamise põhimäärus on siseministri määrus, mitte valitsuse õigusakt.

Michal märkis, et PPA peadirektori ülevaate kohaselt toimib süsteemis kasutatavate numbrituvastusega kaamerate tehnoloogia selliselt, et see tuvastab sõiduki numbrimärgi ja teeb sellest foto. Sõltuvalt kaamerast, sõidukist, olustikust võib fotole jääda ka sõidukis olnud inimesi, kuid need ei ole väliskeskkonna, ilmastiku, päevavalguse tõttu üldjuhul tuvastatavad, sest kaamera teravustab registreerimismärki. „Numbrituvastuskaamera fotod ei ole isikustatud ja neid ei seota automaatselt auto omaniku ega kasutajaga. See tähendab seda, et politsei viib inimese sõidukiga kokku ainult juhul, kui uuritakse konkreetset juhtumit või lahendatakse kuritegu. Andmete töötlemine on olnud eesmärgipärane, andmeid säilitatakse lühiajaliselt ning sisemised mehhanismid andmete kustutamiseks toimivad,“ ütles peaminister.

Michal selgitas, et Politsei- ja Piirivalveameti teenistuslik kontroll numbrituvastuskaamerate kasutuse kohta kinnitas, et PPA on andmeid kasutanud eesmärgipäraselt, tagatud on järelkontrolli võimalus ning andmete õigeaegne kustutamine. Kontrollis on tuvastatud, et PPA on automaatse numbrituvastuse kasutamisel jälginud politsei- ja piirivalve seadust, korrakaitseseadust ning siseministri kinnitatud POLIS-e põhimäärust. Praktika vastavust õiguspõhimõtetele on kinnitatud ka kohtupraktikas, kus ei ole seatud kahtluse alla ei numbrikaamerate kasutamise õiguspärasust ega nende abil kogutud andmete kasutamist tõendina.

Peaminister nentis, et juristidel ei ole ühest seisukohta seadusliku aluse olemasolust. Siseminister Igor Taro on peatanud käesoleval aastal 14. mai otsusega numbrituvastuskaamerate edasise kasutamise PPA poolt kuni õigusliku selguse loomiseni. Riigikogu õiguskomisjon arutas teemat 3. juuni istungil ja seal leiti, et Siseministeerium esitab numbrituvastuskaamerate kasutamise täpsema regulatsiooni. Tänaseks on vastav eelnõu Riigikogus algatatud ning esimene lugemine peaks minu teada toimuma juba järgmisel nädalal. Komisjon on lubanud eelnõu põhjalikult menetleda, kuulata nii õiguskantsleri büroo kui Andmekaitse Inspektsiooni seisukohti. “Usun, et see debatt on põhjalik ja jätkub Riigikogus ka sügisel,” märkis Michal.

Peaminister ütles, et Siseministeeriumilt saadud andmetel ei ole Eestis rajatud ega rajamisel varjatud andmekogumissüsteeme, mis massiliselt isikuandmeid koguksid. „Kõik olemasolevad infosüsteemid on reguleeritud õigusaktidega ning nende kasutamine lähtub proportsionaalsuse, eesmärgipärasuse ja läbipaistvuse põhimõtetest,“ kinnitas peaminister. „Kõiki olemasolevaid andmesüsteeme, sealhulgas POLIS-e infosüsteemi kasutavad ainult need ametnikud, kellel on see vajalik teenistuskohustustest tulenevalt,“ märkis Michal.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlesid vaesuse levikut Eestis (nr 757), rahvastiku vähenemist (nr 758) ning tuuleenergia majanduslikku jätkusuutlikkust ja rahvusvahelisi kogemusi Eesti energiapoliitika kujundamisel (nr 763).  

Arupärimistele, mis käsitlesid tuugenitööstuse mõju Eesti kaitsevõimele ja julgeolekule (nr 747) ning Tallinna Kaitseväe kalmistu probleeme (nr 752), vastas kaitseminister Hanno Pevkur. Arupärimistele nõunikule makstud lahkumishüvitise (nr 753) ning tervishoiusüsteemi kestlikkuse ja kättesaadavuse kohta (nr 759) vastas sotsiaalminister Karmen Joller.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõuga (666 SE) lõpetatakse Valgevenega tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping, mis on kehtinud alates 1998. aastast. Lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid kahe riigi vahel, ent Valgevene on lepingut ühepoolselt rikkunud, kuivõrd peatas osaliselt lepingu kohaldamise Eesti residentidele.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Lauri Laats ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart.