Riigikogu ei avaldanud justiits-ja digiministministrile umbusaldust

Riigikogus ei leidnud täna toetust umbusalduse avaldamise nõue justiits-ja digiministminister Liisa Pakostale. Umbusalduse avaldamise nõude arutelule eelnes Poola spiikri kõne.

Tänase täiskogu istungi alguses pidas Poola Vabariigi Seimi esimees Szymon Hołownia Riigikogu liikmetele kõne. 

Järgmise päevakorrapunktina arutati istungil 42 saadiku umbusalduse avaldamise nõuet justiits-ja digiministminister Liisa Pakostale.

Ministrile umbusalduse avaldamise poolt oli 29 Riigikogu liiget ja selle vastu ei hääletanud ükski Riigikogu liige. Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Umbusaldusavalduse esitajaid esindanud Martin Helme ütles istungil, et minister Pakosta on oma tegevusega kahjustanud Eesti põhiseaduslikku korda ning peaks vastutuse võtma nii prokuratuuri tegevuse kui ka tegevusetuse eest. Helme sõnas oma kõnes, et riigiprokuratuur ei ole algatanud kriminaalmenetlust ei Pihlakodu hooldekodu, Johanna Maria Lehtme ega koroonatestide hanke kaasustes.

Helme heitis justiits-ja digiministministrile ette ka plaani rentida Rootsile Tartu vangla kohti. „Meil on plaanis tuua ja meil on kokku lepitud juba põhimõtteliselt, et me toome kõige ilgemad kurjategijad Rootsist Eestisse: mõrtsukad, vägistajad, terroristid, narkokaubitsejad, pedofiilid,” ütles Helme. Helme sõnul on Pakosta eksitanud nii avalikkust kui ka parlamenti – nii projekti eesmärgi, protsessi kui ka praeguse seisu osas.  

Minister Liisa Pakosta sõnas istungil kõnes, et teda süüdistatakse asjades, mida ta teinud ei ole ning mis lähevad vastuollu tema enda väärtushinnangutega.

Pakosta vastas oma kõnes umbusalduse algatamise avalduses olevale süüdistusele, et tema tõttu ei ole veninud konkurentsidirektiivi ülevõtmine. „Konkurentsiõiguse direktiiv, mille ülevõtmisest me räägime, võeti vastu 11. detsembril 2018. aastal. Sellel ajal, kui see direktiiv oleks tulnud Eesti õigusesse üle võtta, kandsid valitsusvastutust ja olid justiitsministrid tänased umbusaldajad,” leidis Pakosta. Minister viitas, et oma ametiaja jooksul on tuua kõnealuse direktiivi Riigikogusse ning see on tänaseks läbinud teise lugemise.

Vastuseks väitele, et ta ministrina ei ole võtnud vastutust prokuratuuri tööga seonduvas, ütles Pakosta, et tegemist on pigem süüdistusega selles, et ta ei ole rikkunud seadust. Ta rõhutas, et justiitsministritel on seadusega keelatud sekkuda kriminaalmenetlustesse. Pakosta sõnas oma kõnes, et vabas õigusriigis ei tohiks ka poliitikud kriminaalmenetlustesse sekkuda. „Poliitikud ei ole need, kes lähevad näpuga näitama, et alustage seda või lõpetage seda,” ütles Pakosta.

Pihlakodu hooldekogu kaasust kommenteeris Pakosta, et moraalne hinnang vägistamisele saab olla üksnes täielikult hukkamõistev. „Ja ma olen kasutanud kõiki tööriistu, mis mul seaduse järgi kasutada on. 11. aprillil pöördusin advokatuuri poole, kuna riigi poolt määratud kaitsja ei olnud esitanud kannatanute huvides kahjunõuet. Miks ta seda ei esitanud, kuigi riik tema tegevust on rahastanud? Sellele peab vastuse andma advokatuuri aukohus, ” sõnas Pakosta.

Tartu vanglakohtade rentimise projekti asjus vastas minister, et on tegutsenud avalikult ning igati kõiki osapooli kaasates. Erinevad turvalisust puudutavad küsimused on läbi arutatud: „Meie riigis töötavad väga head politseinikud, väga head kaitsepolitseinikud, maailma tipptasemel vanglateenistujad ja need inimesed on teinud kõik, et need riskid maandada nii madalale kui võimalik, ja see kajastub ka terves reas lepingu projekti punktides,” kinnitas minister. Pakosta sõnul tuuakse Rootsist Tartu vanglasse üksnes madala riskitasemega vangid. „Need on need, kes ei ole võrgustunud, ei ole radikaalid, ei ole seotud terrorismiga, ei ole seotud gängikuritegevusega, ei ole radikaliseerunud, ei ole usuliste äärmuslike vaadetega ja nii edasi,” loetles Pakosta.

„Ka mina muretsen selle pärast, et Eesti inimesed saaksid tunda ennast igati turvaliselt Eestis ja et me avatult jätkuvalt räägiksime edasi kõikidest ohtudest, kuidas neid saab maandada, mida on täpsemalt silmas peetud. Selle üle arutlemine on tegelikult siin Riigikogu saalis vajalik, me oleme seda juba mitu korda teinud ja taas ja taas olen loomulikult valmis seda tegema,” ütles Pakosta täiskogu ees.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Madis Timpson Reformierakonna ja Irja Lutsar Eesti200 fraktsioonist.

Tööaja lõppemise tõttu jäid tänasel istungil ära Eesti Panga president Madis Mülleri ja Finantsintspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanded.

Hääletustulemused

Istungi stenogramm

Fotod umbusalduse avaldamise arutelust (autor Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]