Riigikaitsekomisjon toetab ohuteavitust ja varjumist reguleerivaid muudatusi

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on eelnõu osa seadusemuudatuste paketist, mille eesmärk on arendada laiapindset riigikaitset, suurendada Eesti inimeste valmisolekut võimalikeks tulevasteks kriisideks ning kaitsta ohu korral inimeste elu ja tervist. Tema sõnul laiendatakse eelnõuga järk-järgult ohuolukorras varjumise võimalusi ning nähakse ette kord viivitamatu ohuteate edastamiseks, sealhulgas sireenide kasutamiseks. „Toimiv ohuteavitus on varjumise eelduseks. Varjendite rajamine uutes ja varjumiskohtade loomine olemasolevates hoonetes toob kaasa lisakulusid, kuid midagi ei ole kallim inimeste eludest,“ ütles ta.

Valitsuse algatatud eelnõu reguleerib varjumise korraldust, sätestades varjenditele kehtivad nõuded ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtted. Seletuskirjas märgitakse, et kuna julgeolekuolukord on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu muutunud, tuleb ka Eestis varjumise korraldust parandada ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et võimalikus ohuolukorras inimesi paremini kaitsta.

Eelnõuga kehtestatakse nõue, mille kohaselt tuleb suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, rajada varjend või kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb alates järgmise aasta 1. juulist rajada uutesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.

Alates 2028. aasta 1. juulist tuleb rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse elamu või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit, või kui püstitatakse tööstus- või laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1500 ruutmeetrit. Eelnõu kohaselt tuleb ruumid võimalusel varjumiskohtadeks kohandada ka juba olemasolevates hoonetes.

Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega hoonetes tuleb eelnõu kohaselt koostada ka varjumisplaan. Varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas varjumiseks valmistumist, avalikkuse teavitamist ja teadlikkuse tõstmist, korraldab Päästeamet koostöös omavalitsustega.

Eelnõu reguleerib ka riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kasutamist, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamist ja kasutuselevõttu, ning sellega seotud õigusi ja vastutust.

Eelnõu järgi peavad EE-ALARM süsteemiga liituma kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad, et võimaliku ohu korral jõuaks oluline info kiiresti inimesteni. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib teiste asutustega koostöös Päästeamet, kes saab eelnõuga ka õiguse kuni üks kord aastas riiklikku ohuteavituse süsteemi testida.

Lisaks näeb eelnõu kõigile riigi- ja omavalitsusasutuste, aga ka elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajatele ette kohustuse läbida elanikkonnakaitse koolitus, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.

Komisjoni istungil tutvustasid eelnõuga plaanitavaid muudatusi siseminister Igor Taro ning Siseministeeriumi ja Päästeameti esindajad.

Riigikaitsekomisjon otsustas teha ettepaneku võtta hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) täiskogu istungi päevakorda 17. juunil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.