Menetlusse võeti eelnõu hoiu-laenuühistu seaduse muutmiseks

Valitsuse 5. juunil algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE).

Eelnõu suurendab hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunab ühistud suurema järelevalve all toimivasse panga- või ühistupanga vormi.

Reform viiakse ellu kolmes etapis ajavahemikus 2025–2029. Esimeses etapis keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam, samuti tõstetakse uutele liikmetele sisseastumis- ja osamaksu. Teises etapis piiratakse volitamist, laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist, tugevdatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kolmandas etapis peavad hoiuseid kaasata soovivad ühistud taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba, teised võivad jätkata makseasutuse või krediidiandjana, tegevuse lõpetajad peavad sellest ametlikult teavitama.

Seletuskirja kohaselt tingisid muudatuste vajaduse varasemad probleemid, sealhulgas ERIAL-i investeerimiskelmuse juhtum ja Eesti Arengu HLÜ pankrot, mille tõttu kaotas suur osa hoiu-laenuühistu liikmeid oma säästud. Ühistute tegevus ei allu praegu finantsjärelevalvele ning hoiused pole tagatisfondi poolt kaitstud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma 4. juunil algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE).

Eelnõuga kehtestatakse selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, et vähendada senist õiguslikku ebaselgust ning tugevdada isikuandmete kaitset.

Eelnõuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused. Tegemist on tehnilise järelevalvemeetme õigusliku regulatsiooniga, mille keskne eesmärk on aidata tõkestada ohtlikke olukordi ning avastada kuritegusid, sealhulgas tabada tagaotsitavaid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.