Euroopa Komisjon tahab, et riigid hakkaksid korraldama inimeste nende andmete laussalvestamist

Nimelt leiab Euroopa komisjon, et tarvis oleks telefoni- ja sõnumiteenuste pakkujatelt nõuda kõikide inimeste andmete pikaaegset salvestamist võimaliku kriminaaluurimise eesmärgil. Sealjuures nendib komisjon ise ka uut nõuet ettevalmistavas dokumendis, et see läheks vastuollu Euroopa kodanike põhiõigusega.

Millistest andmetest jutt?

Komisjoni plaan näeb ette, et teenusepakkujad peavad hakkama laussalvestama inimeste kohta käivaid andmeid, mis ei sisaldaks sõnumi sisu. Sisu mitte sisaldavad andmed on komisjoni tõlgenduses järgmised: teenuse kasutaja andmed, sõnumi allikas ja sõnumi adressaat, seadme asukoht, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus ja ükskõik missugused teised andmed, mis ei sisalda sõnumi sisu.

Senimaani on Euroopa Liidus kehtinud põhimõte, et teenusepakkujad peavad need andmed kustutama kohe, kui neid enam vaja pole, sest need sisaldavad teavet inimeste eraelu kohta ning nende andmete säilitamine rikub inimeste põhiõigust – õigust eraelu puutumatusele.

Nüüd leiab Euroopa Komisjon, et seda õigust pole vaja. Praegu käivad selle seadusemuudatuse teemal avalikud konsultatsioonid ning seadusetekst peaks valmima 2026. aasta esimeses kvartalis.

Eestis on mõnevõrra vähetuntud asjaolu, et Euroopa Komisjon küsib nendele seaduseideedele reeglina veebilehel arvamusi ning arvamust saab avaldada igaüks.

Sellele seaduseplaanile sai arvamusi esitada 18. juunini ning kokku laekus enam kui 5000 avalikku arvamust, mida saab laias laastus jagada kaheks: riikide õiguskaitseorganid olid väga rõõmsad, et selline asi tuleb, kodanikud ütlesid, et see on ebavajalik samm jälgimisühiskonna suunas.

Näiteks kirjutas üks Saksamaalt pärit arvamusavaldaja, et senimaani on peale terrorirünnakuid alati selgunud, et teo toimepanija oli juba varem kas politsei jälgimise all või politseile teada – aga mingid andmed seda tegu ära ei hoidnud.

Samuti toodi kommentaarides välja risk, et selline superandmebaas on magusaks saagiks häkkeritele.

Itaalia kodanik Pietro Ballarin kirjutas, et olukord, kus piiratakse inimeste õigust privaatsusele eesmärgiga võidelda hüpoteetiliste kuritegude vastu, on parim stsenaarium kõige hullemale autoritaarsele režiimile.

Pole vahet mis on põhjendus, tagajärg on alati sama, inimesed aina väiksemasse puuri toppida.