EPP surub peale sama rändestrateegiat, mille eest Ungarit trahviti

Euroopa Rahvapartei (EPP) niinimetatud paremtsentristlikud jõud peavad oma rahvusliku konservatiivse konkurentsi tõusu pärast tõsiselt kartma, sest partei Viini kongressil lekkinud rändeküsimuse resolutsiooni eelnõu erineb kõigest, mida oleme Brüsseli domineerivalt poliitiliselt jõult varem näinud.

Hispaania Partido Populari – fraktsiooni suuruselt teise liikmeserakonna – esitatud dokument kirjeldab mitmeid rändepoliitika ettepanekuid, mida seni toetasid peamiselt rahvuskonservatiivsed rühmitused. Enamik neist ideedest blokeeriti varem ELi rändepaktis, kuna EPP seadis esikohale traditsiooniliste liitude säilitamise vasakpoolsete parteidega.

Kõige silmatorkavam on see, et dokument nõuab sama varjupaiga- ja sisenemisprotseduuri, mille Ungari on juba ühepoolselt oma piiril rakendanud. Seda hoolimata asjaolust, et Euroopa Komisjon määras riigile meetme vastuvõtmise eest enneolematud trahvid.

Ainuüksi paberi põhjal otsustades tundub, et Brüsseli suurim rühmitus, mis de facto kontrollib kõiki kolme ELi peamist institutsiooni (komisjoni, parlamenti ja nõukogu), on valmis tõeliseks rändepöördeks.

 Kuid seda sammu juhib poliitiline strateegia, mitte tegelik soov rändekriisi lahendada. 

EPP tahab lihtsalt patriootidelt rändevastast seisukohta nõuda enne, kui kõik nende valijad üle lähevad, nagu see juba toimub Saksamaal ja Austrias.

Arvestades ka EPP ajalugu oma valijate reetmises, on tark jääda skeptiliseks, kuni need ettepanekud tegelikult vastu võetakse ja ellu viiakse.

Ungari ja Itaalia mudeli toetamine

Resolutsiooni eelnõu kõige raskemad ettepanekud hõlmavad ebaseadusliku rände motiveerimise vähendamist varjupaigataotluste menetlemise kaudu väljaspool ELi piire. Selle saavutamiseks nõuab dokument mitmeid olulisi reforme ELi varjupaigasüsteemis. Giorgia Meloni fraktsioon ECR ehk Patriots for Europe oli need juba varem välja pakkunud, kuid tol ajal vaid irvitas Euroopa Rahvapartei (EPP) nende üle.

Kõige silmatorkavam näide on üleskutse keelata ELi sisenemine turvalistest kolmandatest riikidest, kui varjupaika pole juba antud. Nagu resolutsioonis väidetakse:

Väljaspool Euroopa Liitu pärit ebaseaduslike immigrantide varjupaigataotlused tuleks reeglina menetleda turvalises kolmandas riigis väljaspool Euroopa Liitu. See vähendab ebaseadusliku rände stiimuleid.

Praktikas oleks see koopia sellest, mida Ungari aastaid tagasi Serbia piiril rakendas. See nõudis, et migrandid esitaksid oma varjupaigataotlused mis tahes Ungari saatkonnas või konsulaadis ja ootaksid siis selles saatkonna asukohariigis heakskiitu või tagasilükkamist.

See lähenemisviis – hoolimata sellest, et Ungari parlament on selle seadusega sätestanud ja see on kooskõlas liikmesriikide kohustustega kaitsta välispiiride terviklikkust – ajendas Euroopa Komisjoni määrama Budapestile enneolematu 200 miljoni euro suuruse trahvi ja lisaks 1 miljon eurot päevas kuni seaduse tühistamiseni. Praeguseks on kogusumma kasvanud umbes 420 miljoni euroni.

Kuid nüüd ei toeta Euroopa Rahvapartei (EPP) seda poliitikat mitte ainult, vaid läheb veelgi kaugemale. Resolutsiooni eelnõus soovitakse laiendada „turvalise kolmanda riigi” kontseptsiooni, „kaotades nn seosekriteeriumi”, mis hõlbustaks väljasaatmist riikidesse, mis ei ole ei migrantide päritoluriigid ega riigid, kus neil on isiklikud sidemed.

Teine oluline punkt EPP resolutsioonis on selgesõnaline toetus avamere „vastuvõtukeskuste” loomisele väljaspool ELi territooriumi, kus merel kinnipeetud ebaseaduslikud migrandid saavad viibida, kuni nende varjupaigataotlusi menetletakse. See tagaks, et tagasilükatud varjupaigataotlejad ei saaks ELis kadudes väljasaatmisest pääseda.

Kui see kõlab tuttavalt, siis sellepärast, et tegemist on niinimetatud Albaania protokolliga, mille kehtestas Giorgia Meloni konservatiivne Itaalia valitsus. Selle rakendamist on vasakpoolsed kohtunikud neli korda järjest saboteerinud, sundides Roomat kasutama oma kahte Albaanias asuvat rajatist pelgalt väljasaatmiskeskustena, kuni Euroopa Kohus otsustab nende algse eesmärgi seaduslikkuse üle.

Resolutsioonis on mitu muud ettepanekut, mis on Brüsselis seni vastuolulised olnud ja mida vasakpoolne Euroopa Rahvapartei (EPP) juhitud Ursula koalitsioon on regulaarselt tagasi lükanud. Näiteks nõutakse dokumendis ELi vahendite „täielikku kasutamist“, et aidata rindejoonel olevatel riikidel oma välispiire kindlustada täiendavate patrullide, droonide ja satelliitide abil. Füüsilisi tõkkeid otseselt ei mainita, kuid idee on selles, et tehnilise toe eest tasumine annab riikidele eelarvetes manööverdamisruumi piirimüüride iseseisvaks ehitamiseks.

Samuti kutsutakse dokumendis üles avaldama diplomaatilist survet kolmandatele riikidele, kes keelduvad oma väljasaadetud kodanikke vastu võtmast, soovitades otseselt rahvusvahelise abi ja arengufondide rahastamise lõpetamist ning isegi kehtivate viisalepingute peatamist.

Miks opositsioon on oluline?

Kui Valencia kongress need ettepanekud ametliku EPP poliitikana vastu võtab, on need kindlasti suur samm õiges suunas. Nagu aga eespool mainitud, ei viita miski sellele, et EPP oleks järsku hakanud eurooplaste muret rändekriisi pärast tõsiselt võtma; palju tõenäolisem on, et eesmärk on säilitada oma koht Brüsseli hierarhia tipus.

Vähemalt on EPP lõpuks tunnistanud, et massiränne on Euroopa suurim teema ning et valijaid ei saa enam lõputute rassismi- ja islamofoobiasüüdistuste ega tühjade lubadustega kõrvale tõrjuda.

See ei tähenda aga, et „paremkeskjõud” vääriksid järsku eurooplaste usaldust ja hääli; vastupidi. EPP poleks tõenäoliselt kunagi nendele järeldustele jõudnud, kui nende võimu poleks vaidlustanud rahvuskonservatiivsed rühmitused, eriti Patriots, mis on tõusnud Brüsselis suuruselt kolmandaks blokiks.

See kannapööre, kui see peaks kaasa tooma reaalse muutuse, on saanud teoks tänu tugevale opositsioonile Euroopa Parlamendis. Isegi ebademokraatlike sanitaarmeetmete tingimustes nii Brüsselis kui ka mujal näitasid Patrioodid, et piisavalt tugeva rahvamandaadiga on võimalik poliitikat opositsioonilt mõjutada ning seetõttu vajavad nad veelgi suuremat toetust, et hoida võimulolijaid kontrolli all.