Vaatamata avalikkuse vastuseisust jätkab Euroopa Komisjoni diktatuur üha uute kliimaeesmärkide saavutamist. Uus ettepanek nõuab heitkoguste vähendamist 2040. aastaks 90% võrreldes 1990. aasta tasemega. Ilmselt ei olnud 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste tulemused, kus rohelised parteid kannatasid suuri kaotusi, eurokraatide jaoks piisavalt selged. Ettepanekut toetavad vaid kuus ELi liikmesriiki, mis esindavad vähem kui viiendikku ELi elanikkonnast.
Tšehhi Vabariik on selles suhtes väidetavalt skeptiline ja Itaalia soovib numbri vähendamist. Paljud ELi valitsused nõuavad toetuse eest järeleandmisi, samas kui rohesotsialistlikud riigid Taani, Hispaania, Soome, Holland, Luksemburg ja Sloveenia toetavad seda laialdaselt. Hollandis võib tekkida küsimus, kas riigi bürokraatia tegutseb pärast Geert Wildersi Vabaduspartei lahkumist valitsuskoalitsioonist lihtsalt valitsusest sõltumatult.
2023. aastal nimetas see koalitsioon ka praeguse Hollandi Euroopa Komisjoni voliniku Wopke Hoekstra ametisse. Ta vastutab kliimapoliitika eest. Väidetavalt tehti seda vastutasuks hollandlasele olulise portfelli saamise eest. Praktikas ei järgi ta just parempoolset ortodoksiat, hoolimata oma minevikust McKinsey & Company ärikonsultandina, mis viitab teatud tundlikkusele majandusliku reaalsuse suhtes.
Hoekstra on väga innukas ELi kliimapoliitikast kinni pidama. Ta on öelnud: „Vastupidav, turvaline ja jätkusuutlik Euroopa sõltub ambitsioonikast kliimapoliitikast. See tähendab nii heitkoguste vähendamist, kui ka meie juba muutuva kliimaga kohanemist.“ Seega pakub Hollandi volinik kriitilistele ELi liikmesriikidele vaid piiratud arvu järeleandmisi.
See poliitiline seisukoht ei ole kooskõlas Euroopas toimuvaga, kus keemiatööstus, mis on kõigi teiste tööstusharude alustala, kannatab investeeringute puudumise all. Selle peamine põhjus on Euroopa diktatuurilt kõrged energiahinnad, mida süvendab ELi kliimapoliitika. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS), mis on sisuliselt süsinikumaks, maksumus ületab nüüd maagaasi hinda Ameerika Ühendriikides.
Keemiagigandi Ineose asutaja Jim Ratcliffe avalikustas äsja, et ta ei valiks enam Antwerpenit Project One uue etaanikrahhi ehitamiseks. See on Ineose miljardi dollari suurune projekt ja üks olulisemaid investeeringuid Euroopa keemiasektorisse aastakümnete jooksul. Ta ütles: „Pool siinsest tööstusest kaob kümne aasta jooksul,“ selgitades ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kliimamaksu tekitatud kahju, lisades: „Samal ajal kui Hiina industrialiseerub enneolematu kiirusega ja Ameerika Ühendriigid on tariifidega jändmisega lõpusirgel, deindustrialiseerub Euroopa. Energiakulud on mitu korda kõrgemad ja siinne raha peab minema peamiselt süsinikumaksudeks, mitte investeeringuteks. Nii pigistatakse meie tööstusest elu välja.“
Vaatamata sellele pole ükski oluline Euroopa poliitik kutsunud üles ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kliimamaksustamise süsteemi kaotama. Selle asemel laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi maanteetranspordile ja hoonetele, mis suurendab perede iga-aastast energiaarvet sadade eurode võrra. See on lihtsalt vastik.
Kõrgemad maksud
Komisjon üldiselt ja eriti Wopke Hoekstra näivad olevat loobunud igasugusest majanduslikust mõtlemisest. Saksa ajalehe Bild andmetel kaalub Euroopa Komisjon tubakaaktsiisi direktiivi (TED) läbivaatamise kaudu kõrgemaid makse, mis muudaksid sigaretid vähemalt 20% kallimaks. Hoekstra on selle eest vastutav volinik. Üks asi on see, et ta tahab sigarette kallimaks muuta, isegi kui see võib õhutada salakaubavedu ja kahjustada ostujõudu. Rahvatervise seisukohast on lihtsalt murettekitav, et ta tahab tõsta ka sigarettide alternatiivide, näiteks aurutamistoodete, kuumutatud tubaka ja nikotiinipatjade makse.
Euroopa Parlamendi 6. veebruari kuulamisel kuulutas Hoekstra otsekoheselt, et „suitsetamine tapab, aurutamine tapab“. See on lihtsalt vale. Ühendkuningriigi valitsuse tervishoiuministeeriumi andmetel „näitavad parimad hinnangud, et e-sigaretid on tervisele 95% vähem kahjulikud kui tavalised sigaretid“.
Lisaks on Euroopa Komisjonil õigus niisama arutleda tubaka rahvatervisele tekitatud kahju üle. Rootsi on ainus ELi liikmesriik, keda EL ei ole seaduslikult sundinud keelustama sigarettide alternatiivi, snus'i. Sel ajal pidasid Rootsi diplomaadid selle erandi osas läbirääkimisi, sest vastasel juhul poleks 1990. aastatel toimunud referendum Rootsi ELiga ühinemise kohta tõenäoliselt läbi läinud.
Kolm aastakümmet hiljem on tulemused käes ja need on ELi karistava lähenemisviisi jaoks hukkamõistvad. Rootsis on mitte ainult üks madalamaid suitsetamise määrasid Euroopas, vaid seal on ka palju madalam suitsetamisega seotud haiguste esinemissagedus.
1960. aastatel suitsetas peaaegu pool Rootsi meestest. Tänapäeval suitsetab vaid umbes 5% Rootsi täiskasvanutest, samas kui Euroopa keskmine on 24%. Võrreldes teiste ELi riikidega on Rootsis 44% vähem tubakaga seotud surmajuhtumeid, 41% madalam kopsuvähi määr ja 38% vähem vähisurmasid. Märkimisväärne on see, et Rootsi on kehtestanud ka madalamad maksud sigarettide alternatiividele.
Muidugi pole korrelatsioon ja põhjuslik seos alati nii lihtsad ning võib-olla on Rootsi edu taga ka muid põhjuseid, aga vähemalt peaks Euroopa Komisjon andma võimaluse „kahjude vähendamise” lähenemisviisile – lubades kahjulikele toodetele vähem või mittekahjulikke alternatiive. Selle asemel saame EL-i regulatiivmasina esindajatelt väsitava, isaliku ja ebateadusliku lähenemisviisi.
Isemõtlevad ELi liikmesriigid
Õnneks saatis Itaalia asepeaminister Antonio Tajani Hoekstrale kirja, milles väitis, et maksustamise osas ei tohiks alternatiivseid tubakatooteid kohelda samamoodi nagu traditsioonilisi sigarette. See pole esimene kord, kui ELi liikmesriikide valitsused, kes on avalikule arvamusele lähemal kui eurokraadid, on poliitikakujundamise arutellu toonud terve mõistuse.
Üks lõunapoolset liikmesriiki esindav diplomaat juhtis tähelepanu ka sellele, et Prantsusmaa ja Hollandi kõrge tubakaaktsiis on toonud kaasa musta turu ja suurenenud piiriülese ostlemise, süüdistades Hollandit ja Prantsusmaad selles, et nad nüüd survestavad teisi „sama viga kordama“.
Huvitaval kombel oli Wopke Hoekstra ise osa Hollandi valitsusest, mis keelas kõik nikotiinikotid, isegi kui need ei sisaldanud üldse tubakat. Keeld, mis järgnes traditsiooniliste sigarettide aktsiisimaksu tõusule aastaid. See poliitiline lähenemisviis julgustas Hollandi tarbijaid ostma odavaid ja reguleerimata alternatiive. Aastatel 2020–2024 suurenes maksuvabade sigarettide tarbimine Hollandis 15%-lt 25%-le, mis muutis võitluse organiseeritud kuritegevuse vastu veelgi raskemaks.
Näib, et see aitas kuritegelikke rühmitusi ka nende varjatud äritegevuse muudes valdkondades. OECD uus uuring näitab, et aastatel 2020–2021 oli Holland ELi suurim võltsitud kaupade sihtkoht, alates kelladest ja käekottidest kuni ravimiteni.
Kokkuvõttes, selle asemel, et õppida edukatest poliitilistest lähenemisviisidest nagu Rootsi oma, soovib Euroopa Komisjon teha vastupidist ja kopeerida ebaõnnestunud Prantsuse-Hollandi poliitikat.
„Lihtsustamisest” ei piisa
Õigluse huvides tuleb öelda, et Euroopa Komisjon on alustanud sellega, mida ta nimetab regulatiivseks „lihtsustamiseks”. Alates 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistest on ta juba välja kuulutanud üheksa lihtsustamispaketti. Neli on juba esitatud, ülejäänud oodatakse sel aastal. See pole muidugi kaugeltki piisav. Me vajame tõelist dereguleerimist, mitte ainult lihtsustamist.
Euroopa Komisjon on varem tunnistanud, et tema regulatiivne masin on kontrolli alt väljas: näiteks kui ta käivitas 2014. aastal oma nn parema õigusloome tegevuskava. Huvitaval kombel oli selle tegevuskava eestvedajaks Hollandi Euroopa Komisjoni volinik Frans Timmermans, keda hiljem tunti veidra kliimaentukana. Seejärel tegi ta ettepaneku lisada regulatsioonile „aegumisklauslid” – klauslid, mis näevad ette teatud regulatsiooni automaatse lõppkuupäeva, korraldavad läbivaatamisi ELi bürokraatia vähendamiseks ja motiveerivad liikmesriike mitte „kuldplaadistama”, st kehtestama liigseid riiklikke nõudeid.
Sellest ei tulnud midagi erilist välja, välja arvatud ehk ajutine uute ELi seadusandluste tempo aeglustumine. Euroopa Komisjon küll allutab oma määrused „regulatiivse mõju hindamisele“, kuid mõttekoja ECIPE analüüsi kohaselt „jäetakse kaudsed ja pikaajalised kulud selle käigus sageli tähelepanuta, marginaliseeritakse või ignoreeritakse täielikult“.
Enne kahju parandamist peaks Euroopa Komisjon lõpetama selle süvendamise. Ta peaks lõpetama igasuguste uute regulatiivsete pakettide või veelgi kõrgemate maksude ettepanekute väljamõtlemise. Kõigepealt peaks kraan kinni keerama. Vastasel juhul pole tühjakslaskmisel mõtet.
Kommentaarid
0 kommentaari