
vaatamist
Muusikafestival, mis väidab end olevat tolerantsuse ja kosmopoliitsuse oaas, osutub üha enam vasakpoolse antisemitismi eemaletõukavaks kajakambriks.
Need on pildid, millega oleme eelmise aasta lauluvõistluselt kahjuks juba harjunud. Raevunud rahvahulk lehvitab Palestiina lippe ja nõuab Palestiina vabastamist – ja seega Iisraeli hävitamist. Midagi sarnast nägime eelmisel aastal lauluvõistlusel.
Iisraeli kandidaati tuli turvakaalutlustel hoolikalt valvata ning ta esines vilede ja buude koori keskel. Ka sel aastal on juba enne võistluse algust selge, et igasugune avalik solidaarsuse väljendamine Iisraeliga on liiga ohtlik. Kohapeal viibiv tuline ja Iisraeli-vastane rahvahulk ootab ilmselgelt iga võimalust eskaleerumiseks.
Esimene tõend selle kohta saabus pühapäeval, kui Iisraeli kandidaat selle aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele, kes ise ellu jäi 7. oktoobril 2023 toimunud kohutavas Hamasi veresaunas, astus selle aasta paraadil lavale. Ilmselge Palestiina-meelne aktivist andis kogunenud rahvahulgale märku, et tahab tal kõri läbi lõigata. Iisraeli osaliste vastu suunatud nõiajaht on seega jõudnud uue ja kurba haripunkti.
Nüüd võiks arvata, et selline intsident tekitaks ESC korraldajate ja osalejate seas laialdast pahameelt. Aga kaugel sellest. Eelnevatel nädalatel olid Hispaania, aga ka Iiri ja Sloveenia ringhäälingud juba avaldanud toetust Iisraeli lauluvõistluselt väljajätmisele. Soomes kirjutasid mitu tuhat inimest alla petitsioonile, milles nõuti selle väljajätmist. Need on teated, mis paljastavad kurva arengu Euroopas. Mõnedes vasakpoolsete ja queer-kogukonna ringkondades, millel on Euroopa Sotsiaalnõukogu toetamisel võtmeroll, on Iisraeli vihkamine ja juutide avalik rünnamine nüüdseks muutunud enam kui moekaks.
Vaid paar päeva tagasi avaldasid 72 endist osalejat avaliku kirja, milles nad samuti nõudsid selle väljajätmist. Üks toetajatest on absurdsel kombel eelmise aasta Šveitsi võitja Nemo. Nemo, kes väidab end olevat "mittebinaarne", on muidu kirglik suurema sallivuse ja "mitmekesisuse" eestkõneleja. Muuhulgas kutsub ta üles lisama Pride'i lippe festivalil kohustuslikuks, et anda märku avatusest ja mitmekesisusest. Tema jaoks aga lõpeb see mitmekesisus ja avatus Iisraeliga, mis tema arvates „rikub Euroopa sotsiaalharta väärtusi“.
Milline puhas pilkamine nende väidetega on ja milline ilmutus, et just need väidetavalt suured sallivuse eestkõnelejad on ise kõige sallimatumad ja põlglikumad.
Sellele kurvale vaatemängule solvanguks lisab Baseli linn selle aasta Euroopa jalgpalli võõrustajana otsuse võtta kasutusele sõnulseletamatu jaanalinnupoliitika. Kuigi väljakuulutatud Palestiina-meelsed meeleavaldused lubati toimuda üsna häiriva loosungi „Eskaleeru Palestiina heaks” all, keelas Baseli politsei antisemitismi ja juutide vihkamise vastase meeleavalduse.
Väideti, et Palestiina toetuseks korraldatud meeleavaldused olid sõnavabaduse mõttes õiguspärased. Kuid eriti antisemitismi vastased kujutavad endast ootamatult ohtu avalikule julgeolekule. Ilmselt kardavad Šveitsi inimesed vihast Iisraeli-vastast rahvahulka nii palju, et nad pole isegi valmis nende Iisraeli-meelsete meeleavaldajate turvalisust tagama. See kujutab endast avaliku võimu täielikku alistumist.
Pole üllatav, et Iisrael hoiatas Eurovisiooni lauluvõistlusele reisimise eest ja soovitas seal mitte avalikult Iisraeli või juudi sümboleid eksponeerida. Kurb moraalne pilt Euroopas.
Teise osaleja peale raevutsemine ja boikoti nõudmine pole mingil juhul õigustatud aktivism. Iisraeli kandidaatide ähvardamine ja riigi hävitamisele üleskutse muusikafestivali kontekstis ei ole sõnavabaduse akt.
Majandus- ja sotsiaalnõukogu ei ole sallivuse oaas, tegelikult see pilkab seda. Viimastel aastatel on see väidetavalt kaasav võistlus arenenud haletsusväärseks poliitiliselt selgelt joondunud aktivistide kogunemiseks, kes saavad kunsti ja muusika varjus oma antisemiitlikke ja sallimatuid maailmavaateid vaoshoitult rahuldada. Ja seda saadavad ning toetavad kõik need avalik-õiguslikud ringhäälingud, kes edastavad seda enam kui 30 riigis, muutes selle vasakpoolse antisemitismi kajakambri kättesaadavaks laiale avalikkusele. Seega pole moraalne kompass kadunud mitte ainult vasakpoolses queer-kogukonnas.
Kommentaarid
0 kommentaari