Teine alternatiivne teisel pool piiri – NKVD Nõukogude Liidust. Täpselt samad tunnused: totalitaarne jälitamine, inimeste äraviimine. Noh, sinna vahepeale jäi Saksa Demokraatlik Vabariik oma Stasiga. Ja nüüd, head kolleegid, hea Eesti rahvas, on Riigikogus loomisel samuti analoogne organisatsiooni loaga ettevõte, millel on väga huvitav nimi: RAB, Rahapesu Andmebüroo. Huvitaval kombel on vene keele tõlkes sellel nimetus "ori". Kas see "ori" tähendab seda isikut, keda jälitatakse, või siis on tegemist lihtsalt lühendiga?
Aga miks ma julgen sellise kategoorilise väite välja öelda, kuigi Urmas Reinsalu ütles hetk tagasi siin puldis, et ta ei näe totalitaarse ühiskonna teket. Mina ütlen, et mina näen, ja see on juba toimunud. Ja teate miks? Küsimus on selles, et see seaduseelnõu annab andmebüroole võimaluse 11 registrist panna kokku masinloetava andmebaasi, et sõeluda välja võimalikke rahapesule viitavaid mustreid. Tegelikult on see juba lubamatu, sest see on riigi sekkumine privaatsusesse. Sellesama Rahapesu Andmebüroo saaks eri registritest anonümiseeritult ja plaanitav seadusemuudatus paneks paika, millal võib need personaliseerida.
Ja ma ei lähekski enne edasi, kui ma tooksin sisse siin praegu kriminaalmenetluse seadustiku olevad normid. Sisuliselt on tegemist praegu jälitustoiminguga. Ja mida tähendab sõna jälitustoiming? Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Ehk siis me oleme kõik potentsiaalsed kurjategijad siin Eesti Vabariigis, sest see on jälitustoiming ja seda kasutatakse vajadusena koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil. Vaat niimoodi! Täiesti seaduslikult kriminaalmenetluse kaudu oleme me muutunud anonüümseteks subjektideks, keda võib aga siiski personaliseerida, kui tekib vajadus.
Meil on juba olemas konkreetne näide sellesama numbrituvastuskaamerate tehistehisintellekti osas. Meile aetakse siin udujuttu, et me ainult otsime tapjaid, vägistajaid, kadunud isikuid. Tühjagi! Meile aetakse udu siin. Ma tean nelja isikut vähemalt, kelle osas on sedasama numbrituvastuskaameraid kasutatud tunduvalt hiljem selleks, et talle teha etteheide mingisuguses kuriteos. See on totalitaarse ühiskonna tunnus, härra Reinsalu. Vaielge vastu, kui ei taha! Kui tahate vastu vaielda, siis vaielge samuti!
Mis mind häiris selles? Eelnõu ettekandja, lugupeetud Maris Lauri ütles, et tavalise inimese tavalisest tehingust ei teki RAB-il ehk "orjal" mingisugust andmestikku, mingisugust teadmist juhul, kui ta ei tee sularahaga väga suuremahulisi tehinguid, kui keegi ei lähe ostma 100 000 eest endale korterit. Okei, mina loen põhiseaduse paragrahvi ja ütlen niimoodi, et § 32 ütleb, et omand on puutumatu. Raha on minu oma! Miks ma ei või minna ostma oma asja, kui ma tahan? Mis siin riigis toimub? Varsti võime ainult 100 eurot kasutada ilma panga loata või?
Tegelikult on see eelnõu põhiseadusega vastuolus. See on ebaseaduslik jälitustegevus ja rikutakse põhiseaduse paragrahvi: [igaühel on] õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. See on totalitaarse ühiskonna aedikusse sisenemine. Uks on veel lahti. Äkki saame välja, kui me hääletame selle jama siin saalis maha? Aitäh!