See oli Iisraeli õhujõudude ja Mossadi agentide täpse luureandmete ja särava teostuse kombinatsioon.
Selle operatsiooni, koodnimega „Tõusev lõvi“, luureettevalmistused kestsid üle aasta. Mossadi agendid imbusid Iraani ja lõid agentide, assistentide, varjupaikade, töökodade, sõidukite, võltsitud dokumentide ja kattelugude võrgustiku. Samuti smugeldasid nad Iraani droonide komponente, enne kui need seal kokku pandi.
Need droonid osalesid rünnakus. Teatud mõttes meenutas rünnak Ukraina keerukat droonirünnakut sügaval Venemaa sisemaal, mille sihtmärgiks olid õhuväebaasid ja milles hävitati hulk lennukeid kaks nädalat tagasi.
Mossad on aga sellist taktikat kasutanud juba umbes kolm aastat. 2022. aastal lasid nende operatiivtöötajad Iraani pinnalt välja droone, mis hävitasid üle 100 Teherani enda drooni.
Rohkem kui pooleteise aastakümne jooksul on Mossadil – Iisraeli sõjaväeluure abiga – korduvalt õnnestunud Iraani tungida ja see paljastada. See on minevikus võimaldanud tuumateadlaste, raketivägede ülemate ja IRGC ohvitseride mõrvamist ning viinud tuuma- ja raketiobjektide sabotaažini.
Iisraeli viimasele edule aitas kaasa ka see, et 2024. aasta aprillis ja taas eelmise aasta oktoobris hävitasid Iisraeli õhuväed suure osa Iraani õhukaitsevõrgust. See jättis õhuruumi avatuks, võimaldades Iisraeli sõjalennukitel peaaegu vabalt Iraani taevas lennata.
Operatsiooni õnnestumisele aitas kaasa nipp, mis pettis Iraani sõjalist juhtkonda. Iisraeli luure saatis väljamõeldud signaale, et meelitada IRGC lennundusharu tippjuhid neljapäeva õhtul maa-alusesse juhtimiskeskusesse kogunema. Nad viibisid seal reede hommikul kella kolmeni, teadmata, et see oli Iisraeli H-tund. Õhujõudude kõrgeim ešelon, sealhulgas ülem kindral Amir Ali Hajizadeh, hukkus.
Operatsiooni kõige olulisemate saavutuste hulgas oli Mohammad Bagheri (Iraani relvajõudude staabiülema) ja Hossein Salami (IRGC juhi) kõrvaldamine. Need surmad on Iraanile suur hoop mitte ainult moraalselt ja psühholoogiliselt, vaid ka lühiajaliselt operatiivselt. Vähemalt seni, kuni nende asendajad – kes määrati kiiresti ametisse Iisraeli vastuhaku ja järjepidevuse märgiks – saavad oma rolle täita.
Paistab, et ka USA presidendil Donald Trumpil oli iraanlaste petmises oma roll. Ta jättis Iraanile mulje, et ta on pühendunud takerdunud tuumaleppe läbirääkimistesse, teades, et Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu alustab peatsete rünnakutega.
Iisraeli operatsiooni peamine eesmärk oli hävitada võimalikult palju Iraani tuumaobjekte ja tappa Iraani teadlased, kes osalesid tuumaprogrammis. Julgeolekuasutused valmistuvad võimaluseks, et vastasseis Iraaniga kestab veel mitu päeva, lootes samal ajal, et see ei eskaleeru pikaajaliseks kurnatussõjaks.
Kuid näib, et Netanyahu surub isiklikel ja poliitilistel motiividel peale sõja jätkamist. Oluline on meeles pidada, et iraanlased, keda tuntakse oma kangekaelsuse ja ajaloolise enesetaju poolest kui „maailma rõhutuid“, on pikkade ja kurnavate kurnatussõdadega hästi kursis. Piisab vaid meenutada sõda, mille Iraagi diktaator Saddam Hussein 1979. aastal Iraanile peale surus. Hussein ootas lühikest konflikti, kuid leidis end hoopis kaheksa-aastasest sõjast.
Alates 2009. aastast on Netanyahu tõstatanud idee ja koostanud plaane Iraani tuumaobjektide ründamiseks, kuid ta taganes alati viimasel minutil – või hoidsid teda tagasi Barack Obama, Trump (oma esimesel ametiajal) või Joe Biden. Pole kahtlustki, et eilne sündmus on Netanyahu pikaajalise visiooni teostumine. Ta on korduvalt hoiatanud Iraani kujutava eksistentsiaalse ohu eest ja võrrelnud seda natsiohuga. On tõenäoline, et Netanyahu avalikkuse toetus kasvab ja ta võib proovida rünnakuid pikendada, et oma edust kasu lõigata.
Iraani tuumaprogrammi tulevik on nüüd ebakindel. Üks võimalus riigi juhtkonna jaoks on tuumarelva leviku tõkestamise lepingust (NPT) taganeda, nagu Põhja-Korea kunagi tegi. Teine võimalus on uraani rikastamine praegusest 60 protsendist 90 protsendini, mis on relvakvaliteediga. Samuti võiks riik kuulutada, et töötab aktiivselt tuumapommi kokkupaneku nimel, mis võib võtta kuid kuni aasta.
Samal ajal peab Iisraeli avalikkus – Gaza sõjast, poliitilisest kriisist ja sügavast rahvuslikust lõhest kurnatud – maadlema valitsuse otsuse ja kõigi selle majanduslike, sotsiaalsete ja psühholoogiliste tagajärgedega. Pärast esialgset šokki toibus Iraan ning lasi Tel Avivi ja selle ümbruse pihta kuues laines 200 ballistilist raketti. Kümned hooned said kahjustada, kümned autod hävisid ning kolm inimest hukkus ja paljud said vigastada. Iisraeli õhuruum on suletud.
Pole mingit garantiid, et kui praegune sõjaline eufooria on vaibunud, et saavutatakse mingeid strateegilisi võite. See võib sama hästi viia reaalsuseni, kus Iisrael on määratud igaveseks mõõga läbi elama.