Viimastel kuudel on USA ja Euroopa Liidu vahelised majandussuhted saanud uusi tahke, mida mõjutavad nii kaubanduspinged kui ka muutused rahapoliitikas. Eesti väike ja avatud majandus saab neid arenguid tundma – mitte niivõrd läbi otsese ekspordimahu Ameerikasse, vaid läbi Euroopa tarneahelate ja laiemate välisnõudluse muutuste.
Vaadates pelgalt numbreid, siis on USA roll Eesti ekspordis tagasihoidlik. 2024. aastal moodustas eksport USA-sse vaid 1,5% Eesti SKP-st ning USA osakaal kogu kodumaisest tarneahelast jäi alla 4%. Kui eelmisel aastal oli USA veidi enam kui viie protsendiga meie kuues kaubanduspartner, siis tänavu aprilliks kukuti üheksandale reale.
Kuigi need numbrid viitavad näiliselt väikesele sõltuvusele, ei tohi unustada, et Eesti ettevõtted on tihedalt seotud Euroopa ühisturuga. Kui Euroopa partnerid satuvad USA tollipoliitika või geopoliitiliste vastasseisude tõttu löögi alla, jõuab selle mõju paratamatult ka Eestisse.
Hiljutine mobiilsideseadmete – täpsemalt 5G seadmete – ekspordi kahanemine USA turule on hea näide Eesti ekspordi võimalikust haavatavusest. Kui veel 2023. aasta oktoobris moodustasid 5G seadmed 58% USA-sse suunatud ekspordist, siis 2025. aasta aprilliks oli nende osakaal langenud vaid 7 protsendini. 93% langust, mis eurodesse panduna oli 41 miljonit. See annab tunnistust sellest, kui tugevalt võib üks valdkond sõltuda muutlikust rahvusvahelisest ärikeskkonnast.
USA ajutine otsus peatada tollimaksud teatud kommunikatsiooniseadmetele omab küll lühiajaliselt leevendavat mõju, kuid ei kustuta suuremat ebakindlust, mis Ameerika kaubanduspoliitikaga kaasneb.
President Trump on etteaimamatu ning USA kaubanduspoliitikat peetakse üha suuremaks riskiks euroala majandusele. Ebastabiilsus tellimustes, kiirkorras muutuvad tariifid ja protektsionismi süvenemine mõjutavad ettevõtete investeerimisotsuseid ning uute eksporditurgude otsimist.
Veelgi olulisem Eestile on see, kuidas USA ja EL-i suhted mõjutavad Euroopa Liidu kui terviku majandust. USA ja EL-i vaheline kaupade ja teenuste kaubandus on oma 30 protsendise osakaaluga maailma suurim. Euroopa Liidu turule suundub ka ligi kolmveerand Eesti kaupadest. Kui USA ja euroliidu suhete teravnemine toob kaasa täiendavaid vastastikuseid tollimakse või suurendab globaalset ebakindlust, aeglustub Euroopa majanduskasv. See tähendab vähenevaid tellimusi Eesti tootjatele ning investeerimiskindluse langust.
Euroopa majandus on seni küll hästi vastu pidanud, kuid selle kasv on jätkuvalt alla ajaloolise keskmise. Tollimaksude edasine laienemine või suurenenud Hiina kaubasurve võib selle tasakaalu veelgi õõnestada. Ka Eesti tööstusettevõtted on jätkuvalt väga kriitilised oma konkurentsivõime suhtes välisturgudel.
Samas pole kõik arengud üdini negatiivsed. Naftahinna langus ja odavamad energiahinnad on Euroopa tööstuse ning ka majapidamiste jaoks kergendus.
Rahapoliitika lõdvenemine ja intressimäärade allapoole korrigeerimine pakuvad meie majandusele turgutust – Eestis on ettevõtete ja majapidamiste laenuportfelli intressikoormus langenud märgatavalt, vabastades seeläbi raha investeeringuteks ja tarbimiseks. Eestis laenulepingute aluseks olev euribor on langenud 2023. aasta oktoobrisse jäänud tipust juba üle 2 protsendipunkti. Enam kui 12 miljardi eurose eluasemelaenuportfelli ja ettevõtete üle 11 miljardi euro suuruse laenuportfelli juures on see Eesti majandusele juba arvestatav leevendus. Need tegurid võivad aidata pehmendada USA kaubanduspoliitika negatiivseid mõjusid.
Kaubanduskonflikti mõju Eesti hindadele peaks olema tagasihoidlik, kuna USAst pärit kaupade ja teenuste osakaal on Eestis väike. Samas ei ole praegu veel selge, kas ja kui suures mahus püüab Hiina oma kaupu, mida varem eksporditi USA-sse, osaliselt muudele turgudele ümber suunata. Suuremas mahus Hiina kaupade jõudmine Euroopa turule võib küll tööstuskaupade hinnakasvu veelgi pidurdada, kuid see oleks täiendav konkurents ühisturul, mille eest võib Euroopa suuremat kaitset otsida. Euroopa Liidu turukaitse ja vastumeetmed USA-le võivad siin hindu hoopis kergitama hakata.
Kokkuvõtvalt saab nentida, et Eesti ettevõtted peavad olema valmis nii USA kui Euroopa muutuvatele poliitikatele kiiresti reageerima ning mitmekesistama oma eksporditurge. Swedbanki selle aastase tööstusuuringu järgi plaanib uutele turgudele laieneda küll üle poole ettevõtetest, kuid sarnaselt varasemaga on populaarseimad riigid jätkuvalt Saksamaa, Soome ja Rootsi. Teisisõnu riigid, mis on juba niigi Eesti olulised sihtturud. Ajal, mil maailmamajandus on tõmbumas rohkem introvertsuse ja protektsionismi suunas, on just paindlikkus, mitmekesistamine ja digitaalse majanduse arendamine Eesti majanduse võtmesõnadeks.
https://blog.swedbank.ee/majanduskeskkond/kui-suur-on-usa-tahtsus-eesti-kaubanduspartnerina