Riigikogu õiguskomisjon otsustas tänasel istungil saata täiskokku esimesele lugemisele Riigikogu liikmete algatatud eelnõu, et millega reguleeritakse numbrituvastuskaamerate kasutamist. Eelnõu eesmärk on tagada numbrituvastuskaamerate paigaldamise ja kasutamise õiguslik selgus ning kooskõla põhiõiguste kaitse nõuetega.
Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul on kaamerate kasutamise eesmärk tabada kurjategijaid ja suurendada turvatunnet ühiskonnas, ent nende kasutamine peab olema selgelt reguleeritud ja kasutus piiritletud, et ei tekiks soovitule vastupidine efekt. Timpson rõhutas, et oluline on eelnõu arutada kvaliteetselt, kuivõrd see puudutab inimeste põhiõigusi.
„Riigikogu liikmete algatatud eelnõu on juba parem kui eelmisel nädalal arutatud Siseministeeriumi eelnõu kavand, ent töö sellega alles algab. Teise lugemise käigus ootab ees põhjalik arutelu ja eelnõusse tuleb kindlasti täpsustusi. Eelnõu näeb ette, et kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, võib vaadata vaid menetluse raames ja seda tuleb põhjendada. Samuti tuleb tehtud fotod kustutada hiljemalt 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet.“
Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart rõhutas, et kaamerad on küll politseile oluline tööriist, ent sel teemal pole varem olnud suurt ühiskondlikku arutelu, mis on enne seaduse vastuvõtmist hädavajalik. Ta toonitas, et inimeste põhiõiguste kaitse peab olema tagatud ning praegune eelnõu seda ei tee, kuid annab Politsei- ja Piirivalveametile lisaõigusi.
„Näiteks antakse luba lisaks mootorsõiduki pildistamisele jäädvustada ka selle vahetus läheduses viibivaid isikuid. Samuti puudub arutelu ja regulatsioon selles osas, kui palju, kui suure tihedusega ja mis alustel peaksid kaamerad paigaldatud olema. Selle asemel soovitakse tagantjärele seadustada kaamerad, mis on juba üles pandud ja mille puhul ohuhinnangu analüüsid olid puudulikud. Samuti on küsimus ametnike ringis, kellele ligipääs antakse. Ligipääsu andmine 1300 ametnikule ei tundu põhjendatud ning see pole ka konkreetsemalt reguleeritud. Oluline on sätestada sõltumatu järelevalve, et andmeid ei kuritarvitataks.“
Istungil osalesid Siseministeeriumi korrakaitse- ja süütoemenetluse osakonna juhataja Henry Timberg, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi, andmekaitsetalituse nõunikud Kristel Niidas ja Merili Koppel, AKI Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna jurist Irina Meldjuk, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juht Marju Agarmaa ja sama osakonna vanemnõunik Liina Lust-Vedder.
Õiguskomisjon otsustas saata Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/oiguskomisjon-et-et/oiguskomisjon-saatis-numbrituvastuskaamerate-kasutamist-reguleeriva-eelnou-esimesele-lugemisele/