Macron: Avalikkus on ajupestud, mistõttu hoolitakse immigratsioonist rohkem, kui kliimast

Nagu ikka, näitab Macron üles põlgust Prantsuse rahva vastu ja peab neile moraaliloenguid.

Prantsuse Rivieral Nice'is toimuva ookeanitippkohtumise raames pidas Prantsusmaa president vajalikuks alustada elavat ristisõda kliima ja keskkonna heaks, mõistes skandaalsel viisil hukka need prantslased, kes on mures immigratsiooni ja kuritegevuse pärast – kõne, mis kindlasti ei vasta enamiku prantslaste muredele.

Laupäeval, 7. juunil püüdis Macron taaselustada oma 2017. aasta üleskutse „Teeme planeedi jälle suureks“ vaimu, kui ta tahtis astuda vastu Trumpile, kes oli teatanud oma kavatsusest Pariisi kliimakokkuleppest taganeda.

Prantsuse president viitas keskkonnavõitluse loobumisest Prantsuse avalikule arvamusele. Ta oli väga ärritunud parlamendiliikmete hääletusest loobuda madala heitkogusega tsoonidest, mida tema meeskonnad üritavad Prantsusmaal rahva tahte vastaselt kehtestada. Samuti kritiseeris ta valitsuse viimaseid otsuseid peatada mitmed ökoloogilise ülemineku meetmed, et riigieelarvet tasakaalustada. „Ma ei taha, et valitsus ja parlament annaksid järele hetke lihtsatele valikutele,“ ütles ta vihaselt, osutades näpuga „neile, kes tahaksid panna meid unustama võitluse kliima eest“.

President lõpetas oma kirgliku üleskutse keskkonnaalaste tegude tegemiseks Prantsuse rahva moraliseeriva hukkamõistuga, keda ta süüdistas ökoloogia hooletusse jätmises teiste prioriteetide kasuks, mida ta peab teisejärguliseks – immigratsioon ja kuritegevus.

Macron süüdistas teatud kodanikke soovis inimestele ajupesu teha riigi sissetungi ja teatud tähtsusetute uudiste osas. Teisisõnu, ta usub, et immigratsiooni laastamistööd ja kuritegevuse plahvatuslikku kasvu Prantsusmaal pööratakse liiga palju tähelepanu.

Presidendi sõnu võeti väga halvasti vastu ajal, mil Prantsuse avalikku arvamust raputab uus tragöödia: 17-aastase Benoît' jõhker pussitamine, kelle tappis 16-aastane Bosnia päritolu noormees Daxis riigi edelaosas PSG Meistrite Liiga võidu ajal.

6. juunil, päev enne Macroni kõnet, pidas Benoît' isa, kes oleks pidanud sel päeval tähistama oma lapse 18. sünnipäeva, 600 inimese ees kõne, mis levis laialt. Kõnes avaldas ta austust oma pojale ja väljendas oma viha riigi olukorra üle.

„Prantsusmaal võtame vastu pagulasi, kellele antakse peavari ja toit ning seejärel tapavad nad meie lapsed,“ hüüatas ta nuuksatustest murduval häälel. Isa kutsus üles riigis muutustele. „See on tänane Prantsusmaa. Ma loodan, et see ühel päeval muutub, sest nii see enam jätkuda ei saa, see peab lõppema. Benoît pidi täna oma 18. sünnipäeva sõpradega tähistama. Ta ootas pikisilmi pidustusi, aga siis tuli mingi rämps ja võttis ta elu.“

Presidendi reaktsioon sellele mõrvale pani Macroni selle õigustatud leina kõrvale heitma ja inimliku tragöödia – ühe paljudest, mis on viimastel nädalatel pealkirju teinud – hülgama kui „faits divers“, mis on äärmiselt halvustav prantsusekeelne termin, mis viitab väiksematele kohalikele uudistele, mis tavaliselt ajalehe lõppu asetatakse.