„Infoühiskonnas on info võim,” nendib RiTo peatoimetaja Marju Himma, Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor. „Infoühiskonnas on teabe loomine, levitamine ja kasutamine keskselt tähtsad nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises elus, mis näitab, kui kesksel kohal on informatsioon,” leiab Himma.
Info- ja hübriidsõja teemale keskendub ka värske numbri vestlusring, kus osalesid Peeter Tali (Eesti 200), Andre Hanimägi (SDE), Varro Vooglaid (EKRE), Karmen Joller (Reformierakond), Ants Frosch (Isamaa) ja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond).
Mõne kuu pärast valivad Eesti elanikud kohalike omavalitsuste volikogusid. Nagu näitavad kogemused teiste riikide valimistest, ei ole ükski demokraatlik ühiskond praegu hoitud välismõjude, valimiste manipuleerimise eest. Värskes RiTo numbris käsitleb Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant Oleksii Shpak peamisi propaganda- ja desinformatsiooni ohte 2025. aasta kohalike valimiste kontekstis. Ta toob peamiste riskidena välja sotsiaalmeedia, tehisaru, tumeda valgustuse ja noorte polariseerumise. Shpak rõhutab, et Eesti suudab neid ohte edukalt tõrjuda, võttes eeskujuks näiteks Rootsi kogemuse.
„Inimesed armastavad lugusid, on armastanud aastatuhandeid. Seetõttu on lugude, täpsemalt narratiivide levitamine oks infosõja relvadest. Narratiiv on propagandamasina laskemoon,” ütleb Himma. Sestap on oluline uurida, milliseid narratiive on Venemaa kasutanud ajaloos ja milliseid kasutab praegu, et inimeste mõttemaailmu manipuleerida.
Nendel teemadel kirjutavad Tartu Ülikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel ning hübriidsõja ilminguid uurivad teadlased Holger Mölder ja Vladimir Sazonov.
Nii nagu kineetilises-, nii ka hübriidsõjas toimib selle kõrval ka palju muud igapäevast – nii ka RiTos. 51. numbrist leiab rea uuringuid, mis puudutavad meie igapäevaelu. Näiteks kirjutavad noored abiarstid sellest, millised takistused ja riskid on arstide töös tõlkeabi puudumise tõttu. Sotsiaalteadlane Mare Ainsaar annab ülevaate Eesti Rahvusringhäälingu usaldamisest, tuues välja, et kõige umbusklikum gupp ERRi suhtes on vene emakeelega elanikkonna hulgas, kes ei usalda ka muid riigiinstitutsioone.
Haridusteadlased Katrin Saks ja Äli Leijen annavad ülevaate PISA 2022. aasta tulemustest meie õpilaste õpistrateegiate, motivatsiooni ja mõtteviisi kohta. Nimekad majandus- ja ühiskonnaeksperdid aga maalivad üsna kainestava pildi Eesti energiastrateegiatest. Kõiki RiTo artikleid saab lugeda Riigikogu Toimetiste veebilehel.
Autorite ja toimetajatega saab mõtteid vahetada ning trükisooja RiTot käes hoida 11. juuni esitlusel kell 11 Toompea lossi II korrusel asuvas kunstisaalis, kus peab ettekande noorte meeste radikaliseerumisest Tartu Ülikooli nooremteadur Kaarel Lott.
RiTo paneelarutelus vestlevad hübriidsõjast ja infomanipulatsioonidest Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja hübriidsõja uurija Henrik Praks ning strateegilise kommunikatsiooni pädevusega Riigikogu liige Peeter Tali. Vestlust juhib RiTo peatoimetaja Marju Himma.
Esitlust on võimalik jälgida ka otseülekandena veebis ning hiljem Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu Toimetised (RiTo) on alates 2000. aastast ilmuv parlamendi ajakiri, mis kajastab erinevaid ühiskonna jaoks olulisi teemasid. Ajakiri on mõeldud poliitika- ja ühiskonnahuvilistele ning see ilmub kaks korda aastas.
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-toimetiste-51-number-keskendub-infosoja-temaatikale/