Poola äsja valitud president Karol Nawrocki ütles, et imetleb Ukraina vaprust Vene imperialismi vastu seismisel, mida ta peab Ida- ja Kesk-Euroopa suurimaks ohuks, kuid rõhutas, et Ukraina peab mõistma ka seda, et kiirendatud ELiga ühinemine ei ole enamiku piirkonna liikmesriikide huvides.
„Ma olen praegusel hetkel Ukraina ELiga ühinemise vastu. Siiski tunnistan, et peame Ukrainat toetama strateegilisest ja geopoliitilisest vaatenurgast,“ ütles Nawrocki Ungari väljaandele Mandiner laupäeval, 7. juunil oma esimeses rahvusvahelises intervjuus pärast valimist. See valik on sümboolne, kuna konservatiivse valitud presidendi eesmärk on parandada kahe riigi ajaloolist suhet, mis on peaminister Tuski valitsuse viimase 18 kuu jooksul purunenud.
Eluaegse kommunismivastase aktivisti ja ajaloolasena väitis Nawrocki, et peab Venemaad kogu piirkonna suurimaks ohuks. „See on post-imperialistlik, neokommunistlik riik, mida juhib sõjakurjategija Vladimir Putin,“ ütles ta, lisades, et Venemaa on teda isiklikult ähvardanud ainuüksi Poola Rahvusliku Mälu Instituudi juhtimise pärast alates 2021. aastast.
Samal ajal hoiatas ta, et Kiiev peab mõistma, et paljudel ELi liikmesriikidel, sealhulgas Poolal, Ungaril ja teistel, on ka oma rahvuslikud huvid.
Poola kontekstis tõi ta näitena Volõõnia veresauna ohvrite surnukehade ekshumeerimise – Ukraina natsionalistide poolt Ida-Galitsias Teise maailmasõja ajal läbi viidud 100 000–200 000 poolaka etnilise puhastuse –, samuti ebaõiglased põllumajanduslikud eelised, mida EL andis Ukrainale Poola põllumeeste arvelt. „Peame nendes küsimustes leidma kompromisse.“
Nawrocki rõhutas:
Usun, et Ukraina kaitseb end väga vapralt, kuid ta peab austama ka teiste riikide huve, eriti kuna nad on teda algusest peale toetanud. Ja Poola on selles osas olnud liider tänu lahkuva presidendi Duda pühendumusele ja Poola rahva külalislahkusele.
Rahvusvahelisel tasandil ütles Nawrocki ka, et üks tema prioriteete on Visegrádi neliku (V4) liikmete – Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari – koostöö taastamine, mis on pärast peaminister Donald Tuski valimist 2023. aasta lõpus peaaegu laiali läinud. Erinevalt peaministrist peab Nawrocki Ungarit oluliseks liitlaseks, kellel on pikk ühine ajalugu, eriti võitluses kommunismi vastu.
Tuski liberaalne valitsemine on ka põhjus, miks ta üldse valiti, ütles ta, „et taastada Poolas normaalsus, kord ja rahu“ ning tagada praeguse administratsiooni õigusriigi põhimõtete rikkumistele lõpu tegemine, mis on hädavajalik.
„Kogu kampaania vältel olen poolakate eest hääle tõstnud: põllumehed, kes kardavad oma elatise pärast; vanemad, kes ei taha koolidesse võõrast ideoloogiat,“ ütles Nawrocki. „Ma olen nende eest seisnud, kelle häält Donald Tuski Poolas kuulda ei võetud.“
Sama kehtib ka Poola koha kohta ELis, millele Tusk on igal sammul enam kui hea meelega valmis alluma.
„Ma usun ELi, aga mitte kvaasiriiki, vaid iseseisvate riikide ühendusse, mis saab vabalt kasutada selle pakutavaid võimalusi,“ ütles ta. „Oleme oma identiteediga väga seotud, seega otsustavad Poolas poolakad, millist teed me valime ja me ei allu ideoloogilistele suundumustele, mille eesmärk on hävitada meie kõige olulisemad ajaloolised väärtused.“
Lõppkokkuvõttes arvab Nawrocki, et see oligi tema ootamatu edu saladus valimistel. Poolakad nägid liberaalset globaalset eliiti püüdmas Poola ühiskonda väljastpoolt muuta ja ütlesid sellele ei.
„Me oleme alati olnud vabadust armastav rahvas,“ ütles ta, „ja see oli hetk, mil see kaasasündinud vajadus vabaduse ja suveräänsuse järele poolakates taas ärganud.“