„Naftatulud on endiselt üks Kremli olulisemaid sissetulekuallikaid,“ ütles Londoni mõttekoja RUSI liige Aura Sabadus.
Seega võib Moskva tegutseda, et kaitsta ühte vähestest oma sõjaaegse majanduse päästerõngastest.
Tema sõnul on Venemaa kulutanud palju raha tankerite laevastiku ehitamiseks, mis võimaldab tal sanktsioonidest mööda hiilida ja naftat müüa.
„Venemaa on juba hakanud oma tankerite jälgimisele reageerima,” ütles Londoni King’s College’i sõjauuringute professor David Betz intervjuus.
ELi meetmed varilaevastiku tankerite vastu võivad esile kutsuda edasisi kättemaksuaktsioone, ütles ta.
„Tal on potentsiaali sõjaliseks või isegi kvaasisõjaliseks või hübriidseks vastuseks rünnakutele oma laevanduse vastu,” ütles Betz.
„Ma eeldaksin, et nad võtavad meetmeid selle laevastiku kaitsmiseks,“ nõustus Sabadus.
"Varilaevastik on üks paljudest valdkondadest, kus on eskalatsiooni potentsiaal,“ ütles Betz.
„Sõjas on eskalatsioon keskne dünaamika,“ ütles ta. „Ajalugu on täis näiteid sõdadest, mis väljusid kontrolli alt ja ületasid seda sõda õhutanud poliitilised argumendid.“
Sabadus ei usu aga, et Venemaa läheks sõjaga nii kaugele.
„Ma kahtlen, et nad läheksid nii kaugele, et alustaksid sõda nende laevade pärast,“ ütles ta. „Aga nad püüaksid neid kindlasti võimalikult palju töökorras ja pinnal hoida.“
EL võttis mais ametlikult vastu oma 17. sanktsioonide paketi, pannes musta nimekirja 189 tankerit, mis väidetavalt on seotud Venemaa nafta ja naftatoodete transportimisega.
Samal ajal kui lääneriigid on keskendunud musta nimekirja kandmisele ja kindlustuskeeldudele, nõuavad Poola ja Balti riigid otsesemaid meetmeid, sealhulgas Euroopa vetesse sisenevate varilaevastiku laevade peatamist või arestimist.
„Nad tahavad meeleheitlikult naftat müüa,“ ütles Sabadus. „Ja jah, nafta toob sisse palju rohkem raha, kui gaas.“
„Kuivõrd naftaeksport on Venemaa majandusliku ellujäämise jaoks ülioluline, siis võime avastada, et ta pole mitte ainult võimeline, vaid ka valmis võtma riski selle küsimuse eskaleerumisega,“ ütles Betz.
Oxfordi Energiauuringute Instituudi 2024. aasta märtsi aruandes hinnati, et Venemaa nafta- ja gaasitööstuse tulud moodustasid viimase kümnendi jooksul 30–50 protsenti Moskva föderaaleelarve tuludest ja umbes 20 protsenti Venemaa SKP-st.
Venemaa eelarvestatistika on muutunud raskemini ligipääsetavaks, mis muudab rahandusministeeriumi naftaga seotud arvud veelgi olulisemaks.
Betz ütles, et võime Venemaa mereväe võimsust prognoosida on piiratud. „See on põhimõtteliselt väga võimas maismaajõud,“ ütles ta, „kuid tema võime tegutseda merenduses on üsna piiratud.“
Langeva tuluga silmitsi seistes on Venemaa jätkanud oma varilaevastiku rahastamist ja käitamist, hoolimata sellest, et laevad on sageli vanad, kindlustamata ja läbipaistmatute jurisdiktsioonide lipu all.
„Need on väga vanad laevad,“ ütles Sabadus, „ja venelased on neid peaaegu ilma kindlustuseta kasutanud.“
Ta ütles, et Läänemere-äärsed riigid võiksid takistada neil edasist seilamist, blokeerides või arestides neid.
Ida-ELi riigid on muutunud varilaevastiku vastaste jõustamismeetmete tugevaimaks hääleks.
Betzi sõnul peegeldab see lõhet selles, kuidas sõda EL-i sees nähakse.
„Balti riigid on väga halvatud geostrateegilises olukorras,“ ütles ta. „Nende ärevus ähvardava konflikti ees on täiesti mõistetav.“
Kuid ülejäänud Euroopa jaoks on need mured tema sõnul palju vähem otsesed ja Venemaal tõenäoliselt puudub tahe või võimekus kaugemale läände rünnata.
Sellegipoolest on arutelu EL-i sees muutunud üha pakilisemaks, kuna Venemaa naftakaubandus toimib endiselt. Mõned arvavad nüüd, et tankerite musta nimekirja lisamine ei pruugi olla piisav.
EL valmistab praegu ette 18. sanktsioonide paketti.
Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et eelseisev pakett sisaldab uusi piiranguid varilaevastikule ja täiendavaid meetmeid Venemaa nafta suhtes.
Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho ütles 22. mail, et liikmesriigid ei arutanud külmutatud Venemaa varade kasutamist praeguses etapis.
Samal päeval avaldasid G7 rahandusministrid ühisavalduse, milles mõistsid hukka Venemaa jätkuva agressiooni ja ütlesid, et kõik organisatsioonid, mis toetavad Venemaad konfliktis, jäetakse Ukraina ülesehituslepingutest välja.
„Leping sätestab, et riigid või ettevõtted, mis on toetanud Venemaa sõjatööstust või Venemaa sõjalisi operatsioone Ukrainas, ei saa Ukraina ülesehitustöös osaleda,“ ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis, kes esindas ELi G7 kohtumisel.
„On selge, et USA esindajate arvamused nendes küsimustes erinesid, kuid minu arvates on kõigi kohalviibijate pühendumus ebakindluse vähendamisele ja kaubanduskonfliktide lahendamisele kiiduväärt,“ ütles ta.