Lugu läheb nii: Laanet rendib korteri. Seejärel esitab ta riigile arve eluasemekulude eest – nagu seadus ette näeb. Probleem? Korter kuulus firmale, mille omanik on tema... kasupoeg. Jah, see sama mees, kes pole tema bioloogiline poeg ega jaga temaga leibkonda ega isegi Netflixi kontot.
Aga siit tulebki küsimus, mis Eesti õigussüsteemis nüüd kergelt suitsu ajab: Kas kasupoeg on sugulane või mitte?
Laanet ütleb: „Ei ole! Pole verd, pole sidet!“
Tema versioon: „See mees on minu naise poeg eelmisest abielust. Me pole kunagi koos elanud. Ta ei helista mulle isadepäeval. Tal on oma elu. Kust mina pidin teadma, et see loeb?!“
Kogu aeg olevat kõik ausalt esitatud: lepingud, aadressid, deklaratsioonid. Isegi evakuatsiooniõppusel olevat samast korterist välja tuldud! Nii et, kui tegemist oleks olnud salakorteriga, siis väga kehvasti varjatud salakorteriga.
Prokuratuur ütleb: „Halloo, 13 000 eurot ja kasupoeg? Kahtlane!“
Kui raha liigub ja sugulussidemed on udused, hakkab Antiikorruptsiooniseadus vilkuma nagu jõulupuu. Laanet ütleb, et kasupoeg pole seaduse mõttes seotud isik, aga prokuratuur loeb seadust teisiti. Sest no olgem ausad – kui su mitte-sugulane maksab su korteri eest arve ja sa saad selle riigilt tagasi, siis see võib ikka küsimusi tekitada. Kasvõi selliseid nagu: „Kas äkki peaks seadust muutma, et lisada sinna kategooria ‘pool-sugulane täiskasvanud versioonis’?”
Riigikogu: „Tõsi, pole kindel, kes kellega seotud, aga uurige ära.“
Puutumatus läks, uurimine jätkub. Ja kõik osapooled rõhutavad, et küsimus pole mitte niivõrd selles, kas Kalle Laanet on paha, vaid selles, kas seadus saab üldse aru, mis asi on tänapäeva pere.
Lõppjäreldus (või abimeetod):
Kui sa oled Eesti poliitik ja tahad kindel olla, et sinu korter pole seotud isikuga seotud:
Küsi kasupojalt ID-kaarti ja vaata, kas seal on su pere nimi.
Kui ta ei tulnud jõuluks külla, võib-olla on turvaline. Aga võib-olla ikka ei ole.
Ära rendi korterit mitte kelleltki, kes sind on Facebookis sõbraks lisanud.
Või – kõige kindlam – ela telgis. Või hotellis. Või töö juures.
Sest nagu Eesti poliitika õpetab: sugulasi on palju, aga vastutust veel rohkem.