Von der Leyen tahab Nord Streami keelustada – torujuhe on igaveseks surnud

Torujuhe on surnud – ja Brüssel tahab selle nüüd seadusega maha matta: von der Leyen plaanib Nord Streami keelustada.

See tähendab, et viimane lootus remondiks on kadunud. Lõpp paiskas Saksamaa tööstuse aastakümnete sügavaimasse kriisi. EL-i jaoks on üks asi selge: tagasitee on igaveseks blokeeritud.

Brüssel muutub tõsiseks: Euroopa Komisjon töötab praegu Venemaa-vastaste sanktsioonide 18. paketi kallal, mis hõlmab lisaks uutele meetmetele pankade, naftatankerite ja energiaimpordi vastu ka eriti sümboolset punkti: Nord Streami torujuhtmed maetakse lõpuks maha. Tulevikus ei ole seaduslikult lubatud ei remont ega uuesti kasutuselevõtt.

Nagu Ursula von der Leyen 16. mail Tiranas toimunud ELi tippkohtumisel selgitas, on paketi eesmärk saata selge sõnum: Vene gaasil pole Euroopa energiatulevikus enam kohta. Lisaks Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) keelustamisele ja uutele nafta hinnalagedele on peamine eesmärk saata poliitiline signaal: isegi kui Nord Streami saaks tehniliselt taastada, ei tohiks poliitiliselt tagasiteed olla.

Samal ajal kui Brüsselis poliitilist kurssi paika pannakse, on Saksamaa tööstus juba ammu tagajärgi tundnud: odava gaasivarustuse kadumine Nord Streami kaudu on toonud kaasa oluliselt kõrgemad energiahinnad. Eriti mõjutatud on energiamahukad tööstusharud, näiteks keemiatööstus, terase- ja klaasitööstus. Tootmiskulud tõusevad ja rahvusvaheline konkurentsivõime langeb. Paljud ettevõtted ei investeeri enam Saksamaale, vaid kolivad tootmiskohad välismaale või vähendavad oma tootmisvõimsust.

2024. aasta andmete kohaselt langes tööstusgaasi tarbimine kriisieelse tasemega võrreldes 14 protsenti. Põhjused: kulude surve, ümberkorraldused – ja mitte harva ka ränne.

Kuigi enamik EL-i riike on oma kaotused ammu maha kandnud, on Saksamaal endiselt üleskutseid taasavamiseks – eelkõige majandusliku olukorra tõttu. Kuid kantsler Friedrich Merz on seni selge seisukoha võtmisest hoidunud.

Ametlikult ei pea föderaalvalitsus tegevuse taaskäivitamise kohta mingeid läbirääkimisi. Mitteametlikult aga surve majandusest kasvab.

Komisjon plaanib minna veelgi kaugemale: juunis on oodata ettepanekuid keelustada kõik tulevased gaasilepingud Venemaaga. Eesmärk: 2027. aasta lõpuks peaks Euroopa olema Vene gaasist täiesti sõltumatu – olenemata sellest, kuidas geopoliitiline olukord muutub.

Lõplik otsus mõjutab kahte süsteemi: Nord Stream 1 (töötab alates 2011. aastast) ja Nord Stream 2 (ehitatud, kuid mitte kunagi aktiveeritud). Mõlemad said 2022. aastal toimunud plahvatustes rängalt kahjustada – kes oli vastutav, on tänaseni ebaselge.

USA-ga seotud mõttekoja Atlantic Councili andmetel on osa torujuhtmetest endiselt töökorras või parandatavad – ja see ongi täpselt probleem. Seetõttu tuleb uuesti kasutuselevõttu vältida.

Berliner Zeitung viitas hiljuti energiaadvokaadi Alan Riley raportile, mille avaldas detsembris Atlantic Council. Selles kritiseerib Riley asjaolu, et USA sanktsiooniseadus PEESA (Euroopa energiajulgeoleku kaitsmise seadus) hõlmab praegu ainult Nord Stream 2 "ehitust" – aga mitte remonti ega Nord Stream 1. See on tema sõnul vastuoluline, sest: "Mõlemad kujutavad endast märkimisväärset julgeolekuriski nii Euroopale kui ka Ukrainale."

Riley nõuab seaduse laiendamist, et vältida Euroopa langemist tagasi vanadesse sõltuvustesse. 2020. aastal vastu võetud PEESA oli algselt suunatud ettevõtetele ja üksikisikutele, kes toetasid uute Venemaa torujuhtmete, näiteks Nord Stream 2 või TurkStreami ehitamist. Remont, rekonstrueerimine ja Nord Stream 1 on seni sellest vabastatud olnud.

Riley jaoks on selge: igasugune remont tuleb lõpetada. Just see on praegu Brüsselis kaalul – Nord Stream ei taheta lihtsalt välja lülitada, vaid see betooni sisse valada.

Kas Saksamaa tööstus leiab kriisist pikaajalise väljapääsu mitmekesise energiavarustuse abil, jääb lahtiseks. Praegu maadleb see käegakatsutavate tagajärgedega: kõrged hinnad, ebakindlus ja tootmise ümberpaigutamine. Lühiajaliselt tabab Nord Streami lõplik lõpp eelkõige Saksamaad kui ärikeskust – täie jõuga. Kahju võib lõpuks olla pöördumatu.

Ravimifirmade ja meditsiinisektori kasv

- COVID-19 vaktsiine tootnud ettevõtted nagu Moderna ja BioNTech nägid 2021. aastal mitmekordset aktsiahinna kasvu, kuigi need on 2022-2023 perioodi jooksul märkimisväärselt langenud.

- Pfizer aktsia on 2019. aastaga võrreldes siiski ligi 35% kõrgemal.

- Meditsiinitehnoloogia ettevõtted nagu Abbott Laboratories ja Thermo Fisher Scientific on näinud 45-60% kasvu.

Ukraina sõja mõju Euroopa majandusele

Kaitsekulutuste järsk tõus.

NATO riigid on suurendanud oma kaitsekulutusi keskmiselt 25-35% võrreldes 2019. aastaga. Saksamaa teatas 100 miljardi euro suurusest erakorralisest kaitseinvesteeringute paketist. Poola on tõstnud oma kaitsekulutused 4%-ni SKPst, mis on üks kõrgemaid NATO-s.

Põgenike vastuvõtmise kulud.

Euroopa riigid on kulutanud Ukraina põgenike vastuvõtmisele ja nende integreerimisele hinnanguliselt 45-50 miljardit eurot ajavahemikus 2022-2025. Suurimad kulud on kandnud Poola, Saksamaa ja Tšehhi.

Tööstuse konkurentsivõime langus.

Euroopa, eriti Saksamaa, energiaintensiivne tööstus on kaotanud oluliselt konkurentsivõimet. Mitmeid tehaseid on suletud või tootmine on viidud madalamate energiahindadega riikidesse. BASF, Europas suurim keemiakontsern, teatas 2023. aastal kulude kärpimisest 500 miljoni euro ulatuses ja sulges mitu tehast Saksamaal.

Otsene sõjaline ja humanitaarne abi Ukrainale:Euroopa riigid on eraldanud Ukrainale otsest sõjalist, majanduslikku ja humanitaarabi hinnanguliselt 100-150 miljardi euro ulatuses. See on märkimisväärne koormus riikide eelarvetele, eriti arvestades juba niigi suurt võlakoormust pärast COVID-19 kriisi.

Sanktsioonipoliitika oodatust erinevad tulemused

Vene-vastaste sanktsioonide mõju on osutunud paljuski vastupidiseks oodatule:

Rubla stabiilsus: Vaatamata ennustustele, et rubla kokku kukub, on Venemaa suutnud oma valuuta stabiilsust säilitada läbi kapitali kontrollimeetmete ja energiaekspordi ümbersuunamise Aasiasse.

Venemaa majanduse vastupidavus: IMF prognoosis 2022. aastal Venemaa majandusele kuni 10% langust, kuid tegelik langus oli väiksem (umbes 2,1%) ja 2023. aastal kasvas Venemaa majandus juba 3,6%, mis ületab mitmete Euroopa riikide kasvumäärasid.

Globaalse Lõuna riikide reaktsioon:

Enamik Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riike ei ole ühinenud Venemaa-vastaste sanktsioonidega, vaid on pigem suurendanud kaubandust Venemaaga, vähendades sanktsioonide mõju.

Energiaturu ümberstruktureerimine: Venemaa on ümber suunanud energiaekspordi Euroopast Aasiasse, eriti Hiinasse ja Indiasse. India on suurendanud Vene nafta importi rohkem kui kümnekordselt, võrreldes sõjaeelse ajaga, ostes seda märkimisväärse allahindlusega.