Brüssel suurendab survet Ungarile: 26 Euroopa Parlamendi liikmest koosnev rühm – sealhulgas kristlikud demokraadid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid, rohelised ja vasakpoolsed – nõuab avalikus kirjas Euroopa Komisjonilt kõigi ELi maksete viivitamatut peatamist Ungarile.
Põhjustena toovad nad välja jätkuvad põhiõiguste rikkumised – sealhulgas Pride'i paraadi keelustamise, vabaühenduste represseerimise ja Orbáni valitsuse sihipärase poliitilise väljapressimise.
„Kutsume Euroopa Komisjoni üles suurendama survet Viktor Orbáni valitsusele, et ta lõpetaks ELi väärtuste ja ELi seaduste rikkumise,“ seisis eelarvevolinik Piotr Serafinile saadetud kirjas. Esirinnas on muidugi Austria Euroopa Parlamendi liikmed.
Lena Schilling (rohelised) räägib „aastatepikkusest süstemaatilisest rõhumisest“ ja nõuab: „Need, kes õõnestavad kohtusüsteemi ja vähemuste õigusi, ei tohi Brüsselilt sentigi saada.“ 24-aastane nõuab radikaalselt ka Orbánilt Euroopa Liidu Nõukogus hääleõiguse äravõtmist.
Ka NEOS-i parlamendiliige Helmut Brandstätter hüppas vagunile ja süüdistas Ungari valitsusjuhti ELi vahendite väljapressimises, näiteks Ukrainale abi andmise blokeerimises. „Igaüks, kes blokeerib sõjalise abi Ukrainale ja viivitab ELi sanktsioonidega Venemaa vastu, on Euroopa väärtuste vastane,“ ütles Brandstätter.
Kriitikaga ühines ka SPÖ esindaja Hannes Heide: Orbán on „demokraatiavastases allakäiguspiraalis“ ja teda ei tohiks enam Euroopa Liidu rahaga toetada. Ühtekuuluvusfondi eesmärk ei ole neid de facto diktaatorite suhu visata.
Eelkõige on Austrias teravat kriitikat tekitanud juuniks Budapestis kavandatud Pride-paraadi keelustamine. Eelmisel nädalal järgnes järgmine pahameel, kui Ungari valitsus intensiivistas veelgi oma meetmeid valitsusväliste organisatsioonide vastu: tulevikus saab riik musta nimekirja panna valitsusvälised organisatsioonid, mida peetakse ohuks riigi suveräänsusele, lõpetada nende rahastamise ja kehtestada neile sihipäraseid sanktsioone.
Praegune kiri pole aga midagi uut: 2022. aastal algatas EL Ungari vastu nn tingimuslikkuse menetluse ja blokeeris kontrolli ja läbipaistvuse puudumise tõttu ELi vahendite väljamaksmise. Vastuseks sellele viis peaminister Orbáni valitsus läbi reforme, sealhulgas lõi integratsiooniameti.
Seega tühistati osaline rahaliste vahendite blokeerimine, kuid umbes 19 miljardit eurot jäi külmutatuks. Aasta alguses möödus osa selle raha esialgne tähtaeg ja Ungari kaotas lõpuks umbes miljard eurot.