Eriti maapiirkondades on see sageli niigi kehva sissetulekuga inimesi ülejõukäivasse olukorda panek, mitte reaalne abi.
See on tegelikult taaskord kasulik ainult pankadele, sest see paljuräägitud "renoveerimine" on endale oma elutöö EVPde eest maapiirkondadesse korterid ostnud 50+ inimeste panemine 30 aastasse võlaorjusse, mis paljudel pikem kui nende elu.
Minu ema korteri kogemus , kus maja renoveeriti odavaimate vahenditega ja enamasti elanike huvidest samal ajal mitte välja tehes (see oli üks põhjuseid, miks ema tervis läinud aastal nii rängalt halvenes, et ta detsembris siitilmast lahkus) näitab, et küttekulud ei vähene tegelikult, vastupidi, korteri kommunaalkulud kasvavad hüppeliselt ning paljud, kes alguses õhinal soovisid maja renoveerimist, ei suuda seda maksta. Samas on juba igas maakonnas tekkinud ehitajate-projekteerijate grupid, kes kortermajade elanikke renoveerimisusku rääkimas käivad, vanu inimesi ilusate graafikutega ära lollitavad ja sellega endale pideva tööjärje ja suure sissetuleku tagavad.
„Kortermajade renoveerimise põhiline müügiargument oli ja on praegugi energiakulude kokkuhoid. Vaatasin arvetelt küttekulu enne renoveerimist ja pärast. Enne oli küte komakoha jagu isegi väiksem kui pärast (sest vahepeal tõusis ju gaasi ja nafta hind tänu Venemaalt tarnete kokkukuivamisele – IR) Ainult 50 eurone pangalaenu kuumakse on lisandunud. Ennemuiste olid torud isoleerimata ja näiteks malmradiaatorid õhkasid kogu pindalalt mõnusalt sooja. Termodünaamika 3. seadus toimis. Nüüdne "moodne" radikaribitehnoloogia ja torude isolatsioon seda soojuse levikut niipalju enam ei võimalda. Sellepärast tuleb katlast vunki rohkem juurde keerata, mis suurendab üldkulu, aga annab kokkuvõtteks vähem sooja. Lihtne füüsika,“ kirjutas mulle üks omal nahal protsessi üleelanu.
Minu ema kahetoalisele korterile lisandus pea 200-eurone igakuine pangalaenu kuumakse. Sellise võlaga korterit on raske müüa, isegi pärandada on raske, sest jätad ju pärandiks ka pangavõla. Aga mida teevad need, kel samas majas 3-4 toalised korterid? Juba sel talvel läks mõni neist – alguses väga entusiastlikult renoveerimise poolt olijatest – valda toetust nõudma, sest korterikulud hakkasid sööma suurt osa pere sissetulekust.
Püüdsin korteriühistu renoveerimiseelsel koosolekul, kus liikumisvõimetu ema esindajana osalesin, seletada, et head inimesed 30 aastat on pikk aeg. Me ei tea, mis juhtub meie sissetulekutega, me ei tea, kas meil kõigil on garanteeritud 30ks aastaks töö, et laenu maksta. Ma ise ei riskiks oma vanuses küll võtta enam nii pikka laenu, ema majas aga minust oluliselt nooremaid korteriomanikke praktiliselt pole. Katse seletada, et oleme majanduse langusfaasis ning sissetulekute hüppelist tõusu, mis pangalaenu kompenseeriks eriti oodata pole, põrkus arenduse müüja hurraaoptimistlikele ja ilusate graafikutega kaunistatud vastulausetele, kuidas peale 2008 majanduskriisi majandus kohe taas tõusma hakkas. Meie praeguse majandus tõusu aga enamik praeguseid laenuvõtjaid ilmselt ära oodata ei jõua. Pensionist aga jääb päris vähe kätte kui laen ja kõik muud olmekulud ära maksta. Kui üldse midagi kätte jääb. Ja sellist projekti surutakse praegu „küttekulude kompensatsiooniks“ kuna riik tõstab gaasi ja teiste kütuste aktsiise ning käibemaksu...
Tark tuttav arvutas välja, et 30 aastase laenuga saab Võrus praktiliselt uue korteri sama kuluga kui renoveeritu. Ja müüa renoveeritud korterit, mil pangalaen küljes väga hästi ei õnnestu – igatahes mitte oluliselt kõrgema hinnaga kui renoveerimatut – korteri asukoht on ju endiselt väikeasula kuskil maapiirkonnas, kus inimeste maksejõud keskmisest madalam.
Meie praegu võimul olevad inimesed hoiavad oma riigirahakohtadest kramplikult kinni just selle tõttu, et neil on suured laenud ja liisingud ning selle tõtu ei tundu neile imelik 80-90 aastaseid vanainimesi 30ks aastaks riikliku programmiga võlaorjusse kehutada. Pangad hõõruvad käsi, sest nende laenuportfellidesse sunnitakse ka need kodud, mis omas ajas ilma laenudteta omandati.
Kogu jutt energiatõhususest on praeguste renoveerimiste puhul suur mull, taas üks europakazuhha, mida tavainimeste heaolu arvel „keskkonnameetmetest“ teha. „Tahaksin mõnelt valitsuse liikmelt küsida - millest ajendatuna ja kelle mahitusel loob riik ja riiklik bürokraatia Eestis kiirendatud korras pahaoluühiskonda? Kas valijad on selleks mandaadi andnud?“ küsis eile sõber oma seinal. Äkki keegi mu sõpradest teab vastust?
Fotol ema maja renoveerimise algus – kõige esimesena eemaldati majalt rõdud, kus vana inimene sai värsket õhku hingamas käia. Rõduuksed löödi plaatidega kinni pooleks aastaks. Mitte ehituslikel põhjustel vaid selle pärast, et teistel brigaadidel polnud aega muid töid teostada, nad olid teistel renoverimisobjektidel.