Riigikogu rahanduskomisjon toetas käesoleva aasta lisaeelarve eelnõu, millega suurendatakse tulusid riigieelarves 26,6 miljonit eurot, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit on täiendavad vahendid laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel tänavuse aasta jooksul.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas kulude ja investeeringute kasvuga seotud asjaolusid. „Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavaga, mida algne käesoleva aasta riigieelarve ei sisalda. Samal põhjusel suurenevad ka tulud,“ ütles Akkermann. „Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute prognoose tervikuna lisaeelarvega ei uuendata,“ märkis ta. „Lisanduvad vaid sellised tegevused, mis algses riigieelarves puudusid.“
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut märkis, et kuigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu sisaldab lisaeelarve finantseerimistehinguid 25 miljonit investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. „Nende tegemiseks suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit,“ nentis Sikkut.
Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast käesoleva aasta riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumahtu ei muudeta.
Seletuskirjas märgitakse, et käesoleva lisaeelarve meetmed on sihistatud, mille peamine eesmärk on laia riigikaitse tugevdamise toetamine. Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarve laia riigikaitse meetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal ligikaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKPst,.See kasvatab eelarvedefitsiidi sel aastal 1,6%ni SKPst.
Laia riigikaitse meetmete mõju eelarvepositsioonile on väiksem kui meetmete maht kokku, sest kulude kasvuga kaasneb nii tööjõumaksude kui tarbimismaksude kasv. Suurenev maksutulu toob kaasa ka kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise läbi kohalikele omavalitsustele suunatava füüsilise isiku tulumaksu. Kuna meetmed suurendavad eelarvepuudujääki, mis tuleb katta laenu arvelt, siis kaasneb sellega ka täiendav intressikulu.
Riigikogu võttis 11. detsembril 2024 vastu 2025. aasta riigieelarve, mille tulud on 17,7 miljardit ja kulud 18,2 miljardit eurot ning investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.
Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) täiskogu istungile 2. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/rahanduskomisjon-et-et/rahanduskomisjon-saatis-lisaeelarve-eelnou-esimesele-lugemisele-3/