Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.
Valitsuse 19. mail algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE) valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja maksevõimet ja aitab ennetada ülelaenamist.
Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.
Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.
Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist.
Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist 1 kuu + 8 päeva.
Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 19. mail algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE).
Lisaeelarve eelnõuga suurendatakse tänavusi tulusid riigieelarves 26,6 miljonit eurot, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit on täiendavad vahendid laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel tänavuse aasta jooksul.
Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavaga, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda. Samal põhjusel suurenevad ka tulud. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute prognoose tervikuna lisaeelarvega ei uuendata. Lisanduvad vaid sellised tegevused, mis algses riigieelarves puudusid.
Kuigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu sisaldab lisaeelarve finantseerimistehinguid 25 miljonit investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. Nende tegemiseks suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit. Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast käesoleva aasta riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumahtu ei muudeta.
Seletuskirjas märgitakse, et käesoleva lisaeelarve meetmed on sihistatud, mille peamine eesmärk on laia riigikaitse tugevdamise toetamine. Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarve laia riigikaitse meetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal ligikaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKPst. See kasvatab eelarvedefitsiidi sel aastal 1,6%ni SKPst. Lisaeelarve sisaldab ka muid meetmeid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjuta. Laia riigikaitse meetmete mõju eelarvepositsioonile on väiksem kui meetmete maht kokku, sest kulude kasvuga kaasneb nii tööjõumaksude kui tarbimismaksude kasv. Suurenev maksutulu toob kaasa ka kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise läbi kohalikele omavalitsustele suunatava füüsilise isiku tulumaksu. Kuna meetmed suurendavad eelarvepuudujääki, mis tuleb katta laenu arvelt, siis kaasneb sellega ka täiendav intressikulu.
Riigikogu võttis 11. detsembril 2024. aastal vastu 2025. aasta riigieelarve, mille tulud on 17,7 miljardit ja kulud 18,2 miljardit eurot ning investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 19. mail algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE).
Õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele. Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. 2026-2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.
Õpetajaametisse asumist tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks.
Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 19. mail algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE).
Eelnõu näeb ette anda Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide vastava määruse rakendamist koondumiste kontrolli osas. Tegemist on ELi määrusega, mis võimaldab uurida, kas ELis tegutsevad ettevõtted on saanud toetusi kolmandatest riikidest, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Eelnõu seadusena jõustumine aitab tagada, et välisriikide subsiidiumide mõju turule oleks läbipaistvalt hinnatav ning vajadusel ka piiratud, et kaitsta ausat konkurentsi Eesti ja Euroopa ettevõtjate seas.
Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus – näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused – ei ole seni olnud kontrolli all. Uue määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turu moonutuste vältimiseks eraldi.
Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 19. mail algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE).
Eelnõu näeb ette ehitusseaduse muutmist nii, et igas uues või põhjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu juba ette nähtud. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sidevõrku saaks pakkuda rohkem kui üks ettevõte.
Oluline uuendus on ka ühtsete riiklike digitaalsete teabepunktide loomine, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Eestis täidavad seda rolli ehitisregister ja maakatastri kitsenduste kaart. See muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuse eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitab see vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutuks keeruliseks või kulukaks.
Eelnõu toetab Euroopa Liidu gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.
Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024 ning seda hakatakse rakendama alates 12. novembrist 2025. Eesti kohandab oma õigusruumi, et tagada määruse nõuete õigeaegne ja tulemuslik rakendamine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 19. mail algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu (656 SE).
Eelnõuga karmistatakse karistusseadustikku, et paremini kaitsta Eesti välisühenduste taristut ja tõhusamalt reageerida selle lõhkumisele. Karistusõiguse kehtivust laiendatakse ka majandusvööndis ja mandrilaval toime pandud tegudele, kui nende kaudu kahjustatakse Eestiga ühendatud side- või energiataristut, näiteks kaableid, torujuhtmeid või liikluskorraldusrajatisi.
Eriti rangelt käsitletakse merealuste kaablite ja torujuhtmete rikkumist, mille eest võib füüsiline isik saada kuni kümme aastat vangistust ja juriidiline isik kuni nelja miljardi euro suuruse rahatrahvi, isegi kui kahju ei olnud tahtlik ega põhjustanud teenuse katkestust.
Eelnõuga muudetakse kuriteoks ka nn tellitud vandalism – näiteks kui keegi korraldab sihilikku vara kahjustamist, sõltumata tekitatud kahju suurusest. See aitab paremini tõrjuda vaenulike riikide võimalikku hübriidrünnakut.
Muudatustega laiendatakse Eesti karistusõiguse kehtivust ka Eesti välisesinduste valdustes toime pandud süütegudele ja tegudele, millega rikutakse riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitset väljaspool Eesti territooriumi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. mail algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE).
Eelnõuga on kavandatud muuta jäätmeseadust (JäätS), keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), kaugkütteseadust (KKütS), keskkonnatasude seadust (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja pakendiseadust (PakS).
Muudatuste eesmärk on keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine. Ringlussevõtutööstusele eeliste loomiseks vähendatakse jäätmete ladestamist ja põletamist, suurendatakse jäätmete liigiti kogumist ja parandatakse konkurentsitingimusi jäätmeveos. Alameesmärgiks on rolliselguse loomine valdkonnas. Selleks tõhustatakse taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendatakse kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel.
Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks. Eelnõuga tehtavate muudatuste peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt.
Eelnõuga suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, tõhustatakse pakendite ja pakendijäätmete ringlussevõttu läbi nende ulatuslikuma kokku kogumise, kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust.
Muudatused on vajalikud, et suunata olmejäätmed ringmajandusse. See eeldab struktuurseid muudatusi (nn jäätmereformi), mis tagaksid olmejäätmete piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu ning olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava“ eelnõu (658 OE).
Seletuskirjas põhjendatakse, et Eesti sideturul kehtiv hinnakujundus ja numbriliikuvuse korraldus ei taga tarbijatele piisavat läbipaistvust ega võrdseid võimalusi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti statistika järgi katkestati 2024. aastal üle 50% mobiilinumbri teisaldamise algatustest, mis viitab, et olemasolevad sideettevõtted teevad sooduspakkumisi alles siis, kui klient soovib lahkuda.
Selline praktika viitab sellele, et paljud lojaalsed kliendid maksavad teenuste eest rohkem kui uued liitujad või need, kes väljendavad soovi operaatorit vahetada. Tegu on nähtusega, mis kahjustab ausa ja toimiva konkurentsi põhimõtteid.
Numbriliikuvuse kiiremaks muutmine – soovitatavalt reaalajas või vähemalt ühe tööpäeva jooksul – võimaldab tarbijatel lihtsalt ja kiirelt teenusepakkujat vahetada, mis loob tõelise hinnasurve ja ausama konkurentsikeskkonna. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/menetlusse-voeti-krediiditeabe-jagamise-seaduse-eelnou/