Parempoolse Konföderatsioonierakonna kandidaat Mentzen sai 15 protsenti häältest.
Ta palus kahel teise vooru kandidaadil lubada, et valimise korral tagavad nad, et Poola suveräänsust enam ei kahjustata, makse ei tõsteta ega isikuvabadusi piirata.
Konservatiiv Karol Nawrocki (PiS), kes esimeses voorus 29,5 protsendiga napilt teisel kohal oli, vastas kohe, öeldes, et kohtub Mentzeniga tema YouTube'i kanalil ja allkirjastab poliitilise deklaratsiooni.
„Võtan kutse vastu ja olen valmis neile ettepanekutele alla kirjutama. Näeme varsti!“, vastas Nawrocki veebis.
Nüansirikkama vastuse andis Rafał Trzaskowski, Donald Tuski vasaktsentristliku Kodanikukoalitsiooni (KO) kandidaat, kes võitis 18. mai esimeses voorus 31 protsendiga.
Trzaskowski ütles, et on samuti valmis Mentzeniga kohtuma ja täidab mõned, kuid mitte kõik tema nõudmised.
Valimisõhtul ütles Mentzen, et iga tema valija langetab teises voorus ise otsuse, kuidas hääletada, kuid ta on valmis neid selle valiku tegemisel aitama.
Seejärel pidas ta 20. mail pressikonverentsi, kus edastas kutse mõlemale teise vooru pääsenud kandidaadile ja ütles, et palub neil „allkirjastada deklaratsioon, mis on kooskõlas tema valijate ootustega“.
Ta selgitas ka oma sammu tagamaid.
„Pole paremat viisi oma valijate võitmiseks kui ilmuda minu sotsiaalmeedia platvormidel. Minu toetajad ei vaata teie telekanaleid, nad ei usu teie meediapropagandasse. Nad kasutavad sotsiaalmeediat ja jälgivad minu sisu. Kui soovite nende hääli, peate neid otse veenma,“ ütles Mentzen.
Kaheksapunktilises deklaratsioonis öeldakse lubaduses, et presidendiks valimise korral keeldub kandidaat allkirjastamast kõiki õigusakte, mis tõstavad olemasolevaid makse või toovad kaasa uusi maksukohustusi.
Dokumendis on ka lubadused tagasi lükata kõik õigusaktid, mis piiravad sõnavabadust või juurdepääsu tulirelvadele, sularaha kasutamist või viivad euro kasutuselevõtuni.
Ukraina osas palub Mentzen kandidaatidel lubada, et nad ei ratifitseeri Ukraina liitumist NATO-ga ega nõustu Poola sõdurite saatmisega Ukrainasse.
Lõpuks palub Mentzen kandidaatidel lubada, et nad keelduvad lubamast volituste üleandmist ELile või ratifitseerimast kõiki ELi lepinguid, mis nõrgendavad Poola rolli ELis, näiteks ettepanekut kaotada liikmete vetoõigus.
Esimeses voorus kuue protsendiga neljandaks tulnud isepäine natsionalistlik parempoolne kandidaat Grzegorz Braun on samuti esitanud kahele ülejäänud kandidaadile rea nõudmisi, mille nad heaks kiidaksid.
Sarnaselt Mentzenile nõudis ta, et Ukrainasse ei tohiks saata ühtegi Poola sõdurit, kuid lisas, et Ukrainasse ei tohiks saata ka sõjavarustust.
Samuti lükkas ta tagasi niinimetatud Poola ukrainiseerimise, nõudes ukrainlaste arvu ja õiguste piiramist Poolas.
Braun nõudis ka, et kõik kandidaadid lükkaksid tagasi nii ELi rohelise kokkuleppe, kui ka ELi rändepakti ning lubaksid peatada nii seadusliku kui ka ebaseadusliku rände Poolasse.
Samuti nõudis ta, et kandidaadid lükkaksid tagasi „kõikvõimalikud poolakate peal tehtavad meditsiinilised katsed, nagu vaktsineerimine, geneetiline muundamine ja eutanaasia“.
Lõpuks nõudis Braun, et kandidaadid toetaksid Jedwabne veresauna juudi ohvrite surnukehade väljakaevamist.
Ajaloolaste sõnul panid veresauna toime poolakad Teise maailmasõja ajal koostöös Saksa sõjaväepolitseiga.
See punkt on Poolas väga vastuoluline ning Braun ja teised natsionalistid väidavad, et väljakaevamine tõestaks, et 1941. aasta juulis 340 tapetud juuti mõrvasid sakslased.
Viidates oma 2023. aasta trikile Poola parlamendis, kus ta pani tulekustutiga välja menoraa, on Braun nõudnud, et kandidaadid ei tähistaks presidendipalees Hanukat ning lükkaksid tagasi kõik juudi vara tagastamise või hüvitise nõudmised.
Trzaskowski pole Brauni nõudmistele vastanud ja tõenäoliselt ei tee seda ka edaspidi.
Nawrocki ütles aga, et vastab Brauni punktidele ja rõhutas, et on kohustusliku vaktsineerimise vastu olukordades, mis ei kujuta endast riiklikku meditsiinilist hädaolukorda.
X-is kirjutades tegi Braun selgeks, et tema mõtted on juba 2027. aasta parlamendivalimistel, kus ta loodab tuua parlamenti tõeliselt parempoolsete saadikute ploki.
Kuni selle aasta alguseni kuulus Braun Konföderatsioonierakonda, kuigi Euroopa Parlamendi liikmena ei võetud teda väidetava antisemitismi tõttu ühtegi Euroopa Parlamendi parempoolsesse fraktsiooni.
Kui ta otsustas selle aasta presidendivalimistel Konföderatsioonierakonna vastu kandideerida, lahkus Brauni „Poola Krooni Konföderatsiooni“ fraktsioon Konföderatsioonierakonnast.