Saksamaa saavutab kliimaeesmärke tänu majanduslangusele ja mahajäetud elektrijaamadele

Samal ajal kui Saksa eksperdid teatasid heast uudisest, et riik on saavutanud oma 2024. aasta kliimaeesmärgid, on tähelepanu pöördunud halbade uudiste poole – see saavutus on tulnud majanduse laastamise ja elektrijaamade lammutamise hinnaga.

Saksamaa viieliikmeline kliimaküsimuste eksperdipaneel kinnitas 15. mail esitatud aruandes, et Saksamaa paiskas 2024. aastal õhku 649 miljonit tonni CO2 ekvivalenti vähem kui 2023. aastal, mis on 3,4 protsenti vähem, kui aasta varem.

Lisaks oli riigil veel võimalus saavutada oma ambitsioonikas eesmärk vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid kümnendi lõpuks 65 protsenti võrreldes 1990. aastaga – kuigi nii transport kui ka ehitussektor, st peamiselt hoonete kütmine, paiskasid õhku rohkem CO2 kui algselt plaanitud.

Kui kõik kliimameetmed jäävad kehtima, kirjutasid aruande autorid, on 2030. aasta eesmärk endiselt käeulatuses.

Eksperdid pehmendavad teadaannet kainestava hinnanguga: kliimaeesmärgid on saavutatud, kuid Saksamaa majandus on aastaid olnud hädas ega näita mingeid taastumise märke.

Nagu ekspertide paneel ütleb: „Ilma puhvrita, mis tekkis aastatel 2021–2024 koroonaviiruse ja nõrga majanduse tõttu, oleks 2030. aasta lõpuks väga tõenäoliselt oodata märkimisväärset CO2 eelarve ületamist.“

Saksamaa vähendab heitkoguseid ka oma energiavarustuse arvelt.

Suurim CO2 vähenemine 2024. aastal tuli energiasektorist, peamiselt söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemise ja demonteerimise kaudu. Ühel päeval 2024. aasta märtsis suleti samaaegselt 15 Saksamaa söeküttel töötavat elektrijaama.

2024. aasta novembris lasti õhku Hamburgi lähedal Moosburgis söeküttel töötava elektrijaama korstnad – kuigi jaam käivitati alles 2015. aastal ja oli üks puhtamaid ja moodsamaid omataolisi jaamu Euroopas.

Söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemine koos kõigi tuumaelektrijaamade varasema järkjärgulise sulgemisega on toonud sakslastele Euroopa Liidus teise kõrgeima kodumajapidamiste elektrihinna, mis on 0,39 eurot kWh kohta.

Tööstussektor kannatab samuti katastroofiliselt kõrgete elektrihindade all – see maksab töökohti, rikkust ja maksutulu, aga vähendab ka heitkoguseid. Ekspertpaneeli hinnangul oli 2024. aastal tööstussektori panus koguheitmetesse seisma jäänud.

Mitmed vaatlejad reageerisid aruandele pilkavalt. Libertarist kirjanik ja ettevõtja Rainer Zitelmann kirjutas X-is: „Hurraa! Saksamaa saavutab kliimaeesmärgid ... oma kolmandal majanduslanguse aastal. Kogu maailm järgib entusiastlikult Saksamaa rohelist eeskuju.“

Saksamaa on saavutanud läbi roheenergia nälja ja majandusliku viletsuse. Kuid sotsialistlikud loosungid kõlavad nagu hommikused palvehelid mošeedest.