Kaitse- ja välisministrid peaksid lõpliku heakskiidu andma 20. mail, meetmed peavad saama heakskiidu ka oma vastavatelt parlamentidelt.
Uue paketi keskmes on Venemaa nn varilaevastik naftatankeritest, mis on algusest peale aidanud Moskval energiasanktsioonidest kõrvale hiilida. Brüssel on püüdnud probleemi lahendada juba varasematest pakettidest alates, kuid loodab nüüd, et uus voor saavutab selle, mida eelmised kuusteist ei suutnud.
Uue paketiga lisati sanktsioonide nimekirja ligi 189 laeva, mis identifitseeriti osana Venemaa „varilaevastikust“, mis veavad naftat välisriikide lippude all ja millel on keelatud jälgimissüsteemid, et müüa seda G7 kehtestatud hinnalage ületavalt, viies ELi sanktsioonide nimekirjas olevate laevade koguarvu umbes 300-ni.
Lisaks sisaldab uus nimekiri 30 ettevõtet, mis on seotud Venemaa sanktsioonide vältimisega, ning 75 isikut ja üksust, mis on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga. Samuti kehtestatakse uued meetmed laevade vastu, mida saab kasutada veealusteks sabotaažioperatsioonideks, samuti üksuste vastu, keda kahtlustatakse osalemises Ukraina ja ELi taristu vastu suunatud küberrünnakutes.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen – kes kaotas samal päeval Euroopa Kohtu ajaloolise otsusega oma Pfizergate'i kohtuasja – tervitas X-is avaldatud avalduses kokkulepet, avaldades lootust, et sellest piisab Venemaa läbirääkimistele sundimiseks.
„See sõda peab lõppema. Me avaldame Kremlile jätkuvalt suurt survet,“ kirjutas von der Leyen.
Lõplikku teksti ei jõudnud aga see, mis võib olla huvitavam kui see, mis sinna sisse jäeti. Ja nimekirjas olev elevandisuurune auk on Venemaa veeldatud maagaas (LNG), mida Brüssel on püüdnud juba üle aasta keelustada, kuid Lääne-Euroopa riigid blokeerivad pidevalt selle pingutusi.
Kolm peamist süüdlast on Belgia, Prantsusmaa ja Hispaania, kes impordivad kokku üle 90% kogu ELi saabuvast Venemaa LNG-st, saavutades sõja algusest saadik uusi rekordeid. LNG-d kasutatakse nii olulise osana omamaisest energiaallikate kombinatsioonist, kui ka reeksporditakse seda kasumi teenimiseks kolmandatesse riikidesse.
Kuigi EL-il õnnestus LNG-le kehtestada mõned osalised piirangud – näiteks edasimüügi keeld kolmandatesse riikidesse või olemasoleva infrastruktuuri laiendamine –, saavad liikmesriigid endiselt vabalt importida, kasutada ja reeksportida Venemaa LNG-d oma ELi naabritele ilma probleemideta.
Võrreldes sissetungieelse 2021. aasta baastasemega on Venemaa LNG import ELis kasvanud üle 50%, ulatudes 2024. aastal rekordiliselt kõrgele, ligi 25 miljardi kuupmeetrini. Kuna hinnad on samuti hüppeliselt tõusnud, osaliselt torujuhtmegaasile kehtestatud sanktsioonide tõttu, tähendab see, et EL on ainuüksi 2024. aastal Venemaa LNG eest maksnud umbes 7 miljardit eurot ehk sõja algusest peale kokku üle 30 miljardi euro.
Kuigi müüdav meedia püüdis kujutada Brüsseli ebaõnnestumisi Venemaa LNG keelustamisel Ungari ja Slovakkia vetode tagajärjel, ei ole kumbki neist riikidest seda importinud ega kasutanud ning on korduvalt öelnud, et toetavad kõiki selle vastu esitatud meetmeid.
Siiski ei jõua see kunagi isegi etappi, kus vetoõigust kasutataks, seni kuni võimsad Lääne-Euroopa riigid, näiteks Prantsusmaa, kaotavad sellest märkimisväärset tulu, kuna EL valib ainult väikeste liikmesriikide vahel, kelle energiajulgeolek on ohus.
Teisest küljest, kuigi taas kord ilmneb soovimatus tõsiseid ohverdusi tuua, on kehtivate sanktsioonide tõttu tõusnud energiahinnad juba Euroopa majanduse ja tööstuse laastanud. Venemaa ei paista aga olevat kokkuvarisemise äärel ja Putin ikka veel elab. Selle asemel on tal õnnestunud leida uusi globaalseid turge ja ta teenib oma energiaekspordist rohkem kasumit kui enne sõda.
Seetõttu kritiseerisid Euroopa Parlamendi konservatiivid eelmisel nädalal Strasbourgis Brüsseli ebaõnnestunud strateegiat, kutsudes komisjoni üles järgima Washingtoni eeskuju, alustades Moskvaga nii diplomaatilisi läbirääkimisi, kui ka avaldades majanduslikku survet.
Vene Su-35 sisenes Eesti õhuruumi, et blokeerida varilaeva hõivamine
Pinged Soome lahes kasvasid, kui Eesti üritas peatada Gaboni lipu all sõitvat arvatavat Venemaa varjulaevastiku tankerit Jaguari.
Eesti Merevägi saatis Primorski poole teel oleva aluse peatamiseks helikopteri, patrull-paadi ja lennuki. Vastuseks saatis Venemaa õhku Su-35 hävitaja, mis rikkus vastasseisu käigus Eesti õhuruumi.
Vaatamata tankeri pardale pääsemise püüdlustele keeldus meeskond laeva peatama ja ankurdas selle Suursaare lähedal. Hiljem kutsus Eesti välja Venemaa saadiku ja esitas õhuruumi rikkumise kohta ametliku protesti.
Kas KM Pehvkur valetas?
Väidetavalt oli tanker rahvusvahelistes vetes, kuid Pehvkur väidab, et tanker oli Eesti vetes. ERR otseeetris kõne "katkes", või oli see vajalik selleks, et kellegilt üle küsida, kuidas sellele "ootamatule" küsimusele vastata?
Igaljuhul toimub viimastel päevadel midagi kummalist, jääb mulje et siin soovitakse provotseerida sõda Venemaaga.
Sotsiaalmeediasse on postitatud video selle kohta, kuidas Eesti sõjalaevad ja kopter üritavad hõivata Soome lahel Vene tankerit, kuni sekkub Vene hävitaja. Pärast seda tuli Eesti poolel operatsioon katkestada.
Väidetakse, et Eesti laevad ja kopter üritasid Soome lahel kinni pidada Gaboni lipu all sõitvat naftatankerit Jaguar, mis kuulub Vene nn varilaevastikku koosseisu. Alus oli teel Venemaa Primorski sadamasse.
Operatsioonis osalesid Eesti sõjalaevad Raju ja Kindral Kurvits, helikopter AW139 ja lennuk M28 Skytruck, videos on näha neid manööverdamas ümber tankeri. Õhus oli Poola hävitaja Mig-29. Väidetavalt üritati Tankerit suunata rahvusvahelistest vetest Eesti vetesse, kus oleks olnud õigus laev kinni pidada, kuid see ei õnnestunud.
Laeva meeskond ei lasknud sõjaväelasi pardale. Mõni hetk hiljem ilmus taevasse Venemaa hävitaja Suhhoi Su-35, mille tõttu operatsioon katkestati.
Nüüd süüdistab Eesti Venemaad oma õhuruumi rikkumises ning kutsus välisministeeriumisse Venemaa ajutise asjuri Lenar Salimullini, kus talle anti üle protestinoot. Vene võimud ei ole süüdistusi veel kommenteerinud.
Naftatanker Jaguar seisab praegu Soome lahes Venemaale kuuluva saare Suursaari lähedal.