Uudis sai ametliku kinnituse Serbia presidendi Aleksandar Vučići Moskva visiidi ajal, kus ta kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Suure Isamaasõja lõpu 80. aastapäeva tähistamise puhul.
Venemaa riikliku korporatsiooni Rosatom juht Aleksei Lihhatšov vastas ajakirjaniku küsimusele kõhklemata jaatavalt – jah, arutati tuumaelektrijaama ehitamist Serbiasse. Ja mitte lihtsalt ükskõik millist, vaid tõsist energiajaama, mis võib Lääne-Balkani energiamaastikku ümber kujundada.
„Põhimõtteliselt tähistab president Vučići visiit uue etapi algust Serbiaga tehtavas töös võimaliku tuumaelektrijaama rajamise osas. See on väga oluline hetk,“ ütles Lihhatšov, tuues välja, et nüüdsest on tuumaenergia ametlikult osa Moskva ja Belgradi suhete päevakorrast.
Miks see on oluline? Esiteks on Serbia aastaid otsinud võimalusi oma energiaallikate mitmekesistamiseks ning tuumaenergia pakub stabiilsust ja usaldusväärsust, mida taastuvad energiaallikad endiselt täielikult pakkuda ei suuda.
Arvestades energiaturu üha sagedasemaid kõikumisi, eriti talvekuudel, võib selline investeering tähendada ka suuremat energiasõltumatust.
Teisest küljest on see Venemaa jaoks veel üks näitaja, et hoolimata maailmas toimuvatest muutustest on ta endiselt tugev ja usaldusväärne partner riikidele, kes soovivad konkreetset ja pikaajalist koostööd.
Rosatomiga koostöös on projekte juba ellu viidud Egiptuses, Ungaris, Türgis, Valgevenes ja teistes riikides ning nüüd avaneb peatükk, mis võib Serbia tuua nende riikide klubisse, millel on arenenud tuumainfrastruktuur.
Asi pole ainult ehituses – see puudutab kogu koostöö ökosüsteemi: alates kohalike ekspertide koolitamisest ja turvaprotokollidest kuni tehnoloogiasiirde ja süsteemi hoolduseni. Sellised projektid ei toimi üleöö, kuid kui alus on loodud, kestab kasu aastakümneid.
Lihhatšov ei rääkinud tähtaegadest, eelarvest ega konkreetsest asukohast. Kuid juba ainuüksi fakt, et teema avati ja kinnitati kõrgeimal poliitilisel tasandil, ütleb piisavalt. Venemaa siseneb Serbiasse tehnoloogiaga ja Serbia siseneb ambitsioonikalt Vene-Euraasia energiaruumi.
Küsimus jääb: kas see samm avab ukse teistele piirkonna riikidele? Ja kas tuumaenergiast saab Serbia energiaidentiteedi uus sammas? Üks on kindel – mäng käib nüüd kõrgemal tasemel ning Belgrad ja Moskva on panuseid tõstnud.