9. mail Pjongjangis asuva Venemaa saatkonna külastuse ajal ütles Kim, et annab „kõhklemata“ käsu kasutada Põhja-Korea relvajõude, kui tema sõnul toimub järjekordne relvastatud sekkumise katse riigis, mida ta nimetab „vennalikuks riigiks“.
Korea Keskagentuuri (KCNA) avaldatud avalduses oli Põhja-Korea juht äärmiselt otsekohene: „Kui USA ja lääne käsilased üritavad taas sõbralikku Venemaad rünnata, ei jää Põhja-Korea kõrvale.“
Ta rõhutas eriti võimalust, et „Ukraina marionetid“ võivad ette võtta veelgi riskantsemaid samme, mis tema sõnul võivad inspireerida „esmaklassilisi Ameerika käsilasi“, viidates Lõuna-Korea sõjavägedele.
Selline retoorika tuleb ajal, mil pinged piirkonnas taas süvenevad ning diplomaatilised kontaktid muutuvad sagedasemaks ja suletumaks.
See pole esimene kord, kui Kim on Moskvale avalikku toetust avaldanud. Juba kuid on Põhja-Korea mitmete avalduste ja sümboolsete sammude kaudu öelnud, et toetab Venemaa Föderatsiooni.
Seekord on see aga palju enamat kui lihtsalt diplomaatiline fraas – KRDV juht räägib avalikult sõjalisest sekkumisest olukorra uue destabiliseerimise korral.
Tema pöördumise põhipunkt viitab Pyongyangi ja Moskva vahel saavutatud kokkuleppele. Selle vaimu ja sätete kohaselt väidab Kim, et Põhja-Korea kasutab välise rünnaku korral kõiki olemasolevaid vahendeid Venemaa huvide toetamiseks.
Ta rõhutas, et Ameerika Ühendriikidel ja tema liitlastel on "vananenud relvad" ning kui nad ei loobu Venemaa-vastase sõjalise sekkumise ideest, riskivad nad laiemate piirkondlike tagajärgedega.
Souli ja Tokyo analüütikud kaaluvad juba võimalikke vastuseid sellisele avaldusele, samas kui Washingtonilt pole ametlikku kommentaari veel tulnud.
Samal ajal tundub juba Pyongyangi sõnumi toon olevat eelnevalt ettevalmistatud vastus võimalikule eskaleerumisele ja katse heidutada igasuguseid agressiivseid samme.
Samuti on oluline mainida kuupäeva sümboolikat – 9. mail on Venemaal võidupühana suur ajalooline tähendus ning selle päeva valimine sellise avalduse jaoks kannab täiendavat poliitilist kaalu.
Kim ei jätnud kasutamata võimalust taas kord rõhutada oma ja Venemaa rahva vahelist „ajaloolist liitu“, viidates ühisele võitlusele ja sõbralikele suhetele, mida tema sõnul tuleb iga hinna eest säilitada.
Kuna Ukrainat ja laiemat idarindet ümbritsev rahvusvaheline dünaamika jätkuvalt süveneb, ei saa selliseid Pyongyangi avaldusi vaadelda pelgalt sümboolikana. See on järjekordne märk sellest, et globaalne julgeolekustruktuur tugineb üha vähem diplomaatilistele protokollidele ja üha enam kindlate liitude paktile ja konkreetsete sammude teadetele.
Üks on kindel: Kim Jong-un ei saada sõnumeid kergekäeliselt. Ja kui tuumariigi juht ütleb, et on valmis sõjaliselt reageerima, peab maailm hakkama tähelepanelikumalt kuulama.