Esiteks, Orešnikut kui strateegiliste raketivägede poolt kasutusele võetud relvasüsteemi ei eksisteeri. See on kõrvalharu, tupiktee arenduses. Neil on alles üks, kaks, maksimaalselt kolm raketti. Jutt Orešniku kohta on Venemaa psühholoogiline rünnak, mille eesmärk on ukrainlaste hirmutamine. Teisisõnu, neil pole sellist relva.
Teiseks, Orešniku on samaväärne tavapäraste, mittetuumarelvade kasutamisega – umbes kuue 250-kilogrammise õhupommi abil. Kuid nad ei lase seda välja, sest selle relva tehniline kvaliteet on väga madal. Ja see on juba praktikas tõestatud, märkis Stelmahh.
Tema sõnul peaks Venemaa mõistma, et vastuseks Orešniku väljalaskele võib Ukraina reageerida asümmeetriliselt.
„Me teame, kus Venemaal asuvad vedelkütuse tootmisrajatised – ja see on äärmiselt mürgine aine. Isegi Nõukogude teatmeteostes märgiti, et on olemas niinimetatud tinglikult surmav toksiline annus ja absoluutselt surmav toksiline annus. Venemaal on kuskil hoiustatud tuhandeid tonne seda heptüüli ja Ukraina, kasutamata muid relvi peale oma heade mehitamata õhusõidukite, võib neid hoiukohti rünnata ja see oleks hullem kui Tšernobõli. Ja nad teavad, et me oleme selleks võimelised,“ rõhutas Stelmahh.
2025. aasta aprilli seisuga oli toetus Ukraina sõjale venelaste seas langenud rekordiliselt madalale. 61% küsitletud Venemaa kodanikest avaldas toetust läbirääkimiste alustamisele Kiieviga.