Ungari hääletas Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust ehk „politiseeritud institutsioonist” lahkumise poolt

Ungari parlament hääletas Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust (ICC) lahkumise poolt, viies lõpule protsessi, mille valitsus alustas aprilli alguses.

„Selle otsusega keeldume jäämast osaks politiseeritud institutsioonist, mis on kaotanud oma erapooletuse ja usaldusväärsuse,“ ütles Ungari välis- ja kaubandusminister Péter Szijjártó 29. aprillil X-il.

Samal päeval toimunud parlamendihääletus järgnes 3. aprillil avaldatud valitsuse resolutsioonile, mis volitas Ungarit taganema nii Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikme statuudist, kui ka kohtu privileegide ja immuniteetide lepingust.

Ungari peaministri Viktor Orbáni sõnul oli RKK „lugupeetud algatus“, kuid viimasel ajal oli sellest saanud „poliitiline organ“.

Ungari lahkumine RKK-st pälvis Euroopa seadusandjate kiire kriitika.

4. aprillil mõistis Euroopa Parlamendi Renew Europe fraktsioon sammu hukka ja kutsus Euroopa Komisjoni üles Ungari vastu samme astuma.

„Renew Europe fraktsioon nõuab Euroopa Komisjonilt viivitamatut tegutsemist, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklite 2 ja 7 alusel,“ kirjutas grupp avalduses.

See hoiatas, et otsus „isoleerib Ungarit veelgi Euroopa õiguskorrast ja õõnestab ELi pühendumust inimõigustele ja vastutusele“.

Ungari peaministri Viktor Orbáni sõnul oli RKK „lugupidav algatus“, kuid viimasel ajal oli sellest saanud „poliitiline organ“.

Ungari kavatsuse teadaanne RKK-st lahkuda pälvis Euroopa seadusandjate kiire kriitika.

4. aprillil mõistis Euroopa Parlamendi Renew Europe'i fraktsioon sammu hukka ja kutsus Euroopa Komisjoni üles Ungari vastu samme astuma.

„Renew Europe'i fraktsioon nõuab Euroopa Komisjonilt viivitamatut tegutsemist, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklite 2 ja 7 alusel,“ kirjutas fraktsioon avalduses.

Sellega hoiati, et otsus „isoleerib Ungarit veelgi Euroopa õiguskorrast ja õõnestab ELi pühendumust inimõigustele ja vastutusele“.

Renew Europe'i fraktsiooni president Valérie Hayer oli eriti kriitiline: „Orbáni otsus Ungari RKK-st välja viia on häbiplekk ja rünnak õigusriigi põhimõtete vastu,“ ütles ta.

„See tegevus mitte ainult ei õõnesta rahvusvahelist õiglust, vaid rikub ka ELi õigusraamistikku, millega Ungari on seotud,“ lisas ta.

Ungari oli pikka aega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suhtes skeptiline.

Pärast Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu vahistamismääruse väljastamist keeldus Ungari 3. aprillil Budapesti visiidi ajal meetmeid võtmast, väites, et tal puudub selleks seaduslik kohustus.

Orbán selgitas, et Ungari ei ole kunagi ametlikult oma õigussüsteemi RKK lepingut inkorporeerinud.

„Isegi kui me oleksime tahtnud lepingut järgida, ei oleks me saanud politseile anda korraldust tegutseda. Ungari ei ole seda rahvusvahelist lepingut kunagi siseriiklikku õigusesse lisanud,“ ütles Orbán toona.