1. Tervisemõju: infraheli ja krooniline stress
Tuulikud tekitavad lisaks kuuldavale mürale ka infraheli – madalsageduslik heli alla 20 Hz, mida inimene ei kuule, kuid mis mõjutab keha füsioloogiliselt. Uuringute kohaselt võib pikaajaline kokkupuude infraheliga põhjustada:
•unehäired, kurnatus
•ärevus, ärrituvus, depressioon
•südame rütmihäired, vererõhu tõus
•oksüdatiivne stress ja rakkude kahjustused
Tuulikute infraheli on tehnogeeniline ja impulssne, erinevalt loodushelidest. Kui mitu tuulikut ümbritsevad elupiirkonda, kumulatiivne mõju võimendub. Infraheli võib levida soodsates tingimustes kümnete kilomeetrite kaugusele ning kanduda hoonetesse läbi konstruktsioonide.
2. Mõju loodusele ja elurikkusele
Tuuleparkide rajamine tähendab:
•elupaikade hävimist, metsade raadamist ja maastike killustumist
•rändlindude ja nahkhiirte surma tuulikulabade tõttu
•loomade ja lindude käitumishäireid (sigimine, toitumine, liikumine)
•mesilaste orientatsioonihäireid vibratsiooni ja elektromagnetväljade tõttu
•tolmeldamise vähenemist, mis ohustab põllumajandust ja looduslikku toiduahelat
Tuulikud muudavad ka mikrokliimat: mõjutavad tuulemustreid, temperatuuri ja õhuniiskust, mis omakorda mõjutab kohalikke ökosüsteeme.
3. Majanduslik mõju ja varjatud kulud
Tuuleenergia ei ole odav ega iseseisev. Peamised probleemid:
•vajadus paralleelseteks varusüsteemideks (gaas, põlevkivi) tuulevaikuse ajal
•võrgustiku ümberkujundamine, mis nõuab miljardeid investeeringuid
•kasvavad võrgutasud ja maksud, mida maksab tarbija
•elektrihinna kasv, vastupidiselt lubatud odavusele
•kinnisvarahindade langus tuulikute ümbruses – mõnel pool Euroopas kuni nullini
•keskkonnakahjud: vundamendid kuni 30 m sügavused, mis võivad häirida põhjaveekihti
•tuulikulabad ei ole taaskasutatavad, neist saavad hiljem ohtlikud jäätmed
•labade määrdeained ja kemikaalid (BPA jt) ohustavad mulla- ja veekvaliteeti
4. CO₂ ja kliimapoliitika vastuolud
CO₂ ei ole vaenlane – see moodustab ainult 0,04% atmosfäärist, kuid on eluliselt oluline taimedele ja hapnikuringele. Liigne CO₂ vähendamine toob kaasa:
•taimede aeglasema kasvu
•metsa kängumise ja võimalikud kuivusalad
•põllumajanduse haavatavuse ja ökosüsteemi tasakaalu nihke
Eesti osa globaalses CO₂ heitmes on vaid 0,01%, EL-il alla 7%. Suurimad saastajad on Hiina, USA ja India. Samas just väikesed riigid võtavad vastu kõige karmimad meetmed, mille tegelik mõju globaalsele kliimale on marginaalne, kuid kahju rahvale suur.
5. Õiguslik alus: Euroopa Kohtu otsus C-290/15
Euroopa Kohtu otsus kinnitab, et tuuleparkide rajamise aluseks olevad määrused kuuluvad „strateegilise kava või programmi“ alla ja nõuavad keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Selles tuleb:
•kaasata avalikkus
•hinnata tervise- ja looduskeskkonna mõjusid
•tagada otsuste läbipaistvus
Eestis neid nõudeid tihti ei täideta. Kohalike elanike arvamusi eiratakse ja projektid surutakse läbi vaikimisi.
Kokkuvõte
Tuuleparkide rajamine võib tuua kasu vähestele, kuid kahju paljudele. Need on seotud terviseohtude, looduskao, majanduskoormuse ja demokraatia nõrgenemisega.
Rahval on õigus teada, kaasa rääkida ja kaitsta oma kodu, loodust ning tulevikku. Rohepööre peab põhinema aususel, mitte ideoloogial.