Taani 27 000 euro suurune pakkumine ei veena migrante Süüriasse naasma

Rohkem kui pool aastat on möödunud sellest, kui Taani hakkas pakkuma 27 000 eurot iga Süüria pagulase eest, kes vabatahtlikult otsustab naasta oma kodumaale pärast seda, kui see Assadi režiimi langemisega „turvaliseks” tunnistati. See skeem ei ole aga tulemusi andnud.

Alates detsembrist, mil Kopenhaagen käivitas remigratsioonikava – koos varjupaiga peatamisega kõigile uutele pagulastele, kes väidavad end olevat Süüriast pärit –, on väidetavalt vaid 120 neist pakkumisega nõustunud ja Taanist iseseisvalt lahkunud.

See pole isegi väike mõrk 35 000 inimesest koosnevas kogukonnas, kellest enamik saabus rändekriisi alguses aastatel 2015–2016. Kui nad kõik raha vastu võtaksid, maksaks see maksumaksjatele ligi miljard eurot. Kuid massiline remigratsioon jääb kaugeks unistuseks, kuna valdav enamus eelistaks pigem Euroopasse jääda.

Küsimusele vastates vastavad migrandid, et Süüria on endiselt ebastabiilne ja äärmiselt ohtlik, mis on vastuolus üha suureneva hulga ELi ametnikega, kes väidavad, et nende pagulasseisundi säilitamiseks pole enam mingit põhjust.

Näiteks Austria ja Saksamaa alustasid hiljuti esimese sammuna Süüria süüdimõistetute väljasaatmist, samal ajal kui käib kõrgetasemeline avalik arutelu selle üle, kas teisi on võimalik välja saata. Umbes 40% Süüria pagulastest, kes kümme aastat tagasi Saksamaale saabusid, on endiselt töötud ja elavad toetustest, olles pärast koduriigi režiimivahetust tähelepanu keskpunktis.

Taani vasakpoolne valitsus on pikka aega uhke olnud ühe Euroopa karmima varjupaigapoliitika üle, mis keskendub peamiselt majandusmigratsiooni heidutamisele toetuste vähendamise ja alaliste elamislubade andmisest keeldumise kaudu, andes märkimisväärseid tulemusi.

Kui aga rääkida vabatahtlikust remigratsioonist, ei paista isegi Taanil olevat vastust. Sellest hoolimata loodab Kopenhaagen endiselt, et rahaline pakkumine koos Süüriale arenguabi saatmisega lõpuks toimib. Vastasel juhul võib valitsus olla sunnitud alustama ulatuslikke küüditamisi, et saavutada oma lubatud eesmärk – „nullpagulast“, mida ta soovib vältida.

„Võimuvahetus Süürias on avanud uusi võimalusi,“ ütles Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen. „Seetõttu oleme tühistanud mõned sanktsioonid ja meie eesmärk on luua Süürias stabiilsed tingimused, et paljud süürlased, kes tulid 2015. aastal Euroopasse, saaksid tagasi pöörduda. Me pole aga veel ühtegi konkreetset otsust teinud.“

Loomulikult sooviksid mõned, et valitsus tegutseks pigem varem kui hiljem. Eelmisel reedel ronisid Taani aktivistid suitsupommide ja hiiglasliku loosungiga Kopenhaageni esimese ja suurima mošee otsa, et nõuda remigratsiooni ja tõsta teadlikkust mošee väidetavatest sidemetest terrorismi ja Iraani spionaažiga.

„Probleem on sadade tuhandete etnokultuuriliselt võõraste inimeste arv ja kohalolek,“ ütlesid protesti korraldajad. „Lahendus on demograafiliste arengute lõplik tagasipööramine esimest korda pärast massilise immigratsiooni algust.“